Dinosaurused

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Hiidsisalikud)
 See artikkel räägib roomajatest; joonisfilmi kohta vaata artiklist Dinosaurus (joonisfilm)
Dinosaurused
Fossiilide leiud: hilis-triias – kriit
(välja arvatud linnud)
Türannosauruse rekonstruktsioon (vasakul) ja brontosaurus (taamal) American Museum of Natural History muuseumis
Türannosauruse rekonstruktsioon (vasakul) ja brontosaurus (taamal) American Museum of Natural History muuseumis
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond Selgroogsed Vertebrata
Klass Roomajad Sauropsida
Alamklass Diapsida
Infraklass Archosauromorpha
Ülemselts Dinosaurused Dinosauria
Owen, 1842
Dinosauruste sugulus lindudega on tänapäeva popkultuuris levinud motiiv, seda leidub ka Eesti tänavakunstis

Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis (Dinosauria). Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud dinosauruste hulka. Mõiste „dinosaurus“ lõi 1842. aastal inglise bioloog Richard Owen, et kirjeldada iidsete dinosauruste esimesi fossiilijääke, mis hämmastasid teadlasi oma suurusega. Sõna pärineb vanakreeka keelest δεινός (deinos) – „kohutavalt suur, kohutav, hirmus, ohtlik“ ja σαῦρος, σαύρα – „soomusloomaline, sisalik“.[1][2]

Dinosaurused on mitmekesine loomarühm. Kasutades fossiilseid tõendeid on paleontoloogid tuvastanud üle 500 erineva perekonna ja üle 1000 erineva liiki mitte-linnulisi dinosauruseid.[3][4] Dinosauruseid esindavad igal kontinendil nii kaasaegsed liigid (linnud) kui ka fossiilid.[5]

Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.

Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Seda eeskätt 1860. aastal avastatud fossiili pärast, millel peale roomajale iseloomuliku kehaehituse olid suled. Seda hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx lithographica).

Enne kui linnud dinosaurusteks tunnistati, uskus enamik teadlastest, et dinosaurused on aeglased ja külmaverelised olendid. Aga enamik uuringuid alates 1970. aastatest on näidanud, et kõik dinosaurused olid aktiivsed loomad, kellel oli suurenenud ainevahetus ja mitmekordne kohanemine sotsiaalse suhtlusega. Dinosauruste seas oli nii herbivoore ehk taimtoidulisi kui ka karnivoore ehk lihatoidulisi. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed. Kõik dinosaurused munesid.[6]

Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Seltsid ja alamseltsid[muuda | muuda lähteteksti]

Dinosaurused jaotatakse vaagnaluu ehituse järgi:

  • Sisalvaagnalised saurused
    • Teropoodid – lihasööjad dinosaurused, kes kõndisid kahel jalal. Tagajalad olid massiivsed, tugevad (sammasjalgsed, tunnused: massiivne kolju, teravad hambad). Teropoodide hulka kuulus ka dinosauruste vanim esindaja, umbes meetrikõrgune kahejalgne sisalvaagnaline kiskja Euraptor luensis, kes pärineb Argentina Ülem-Triiase kihtidest.[7]
    • Sauropoodid – liikusid neljal jalal, taimtoidulised saurused, pika kaela ja sabaga. Näiteks apatosaurus, Diplodocus, Brachiosaurus.
  • Lindvaagnalised saurused – enamasti taimtoidulised (esines omnivoore ehk kõigetoidulisi). Lõualuu esiosa hambad olid arenenud nokataoliseks moodustiseks. Kahe- ja neljajalgsed. Ornitopoodid ehk lindvaaganalised saurused olid varustatud kaitsevahenditega, näiteks ogade, sarvede või luuplaatidega.
    • Kahejalgsed lindvaagnalised – pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, lihav saba.
    • Neljajalgsed lindvaagnalised – jagunevad kolmeks grupiks: stegeo-, ankülo- ja sarviksaurused.
  1. Stegeosaurused olid 4–10 meetri pikkused ning kaalusid kuni 7 tonni. Seljal oli neil luuplaatidest või luuogadest rida.
  2. Ankülosaurused ehk kilpdinosaurused olid madalat kasvu, vaid kogukamad neist olid umbes 7 meetrit pikad.
  3. Sarviksaurusetel olid peas sarved, luukilp. Nende pikkus oli vahemikus 3–9 meetrit ja nad kaalusid kuni 12 tonni nt. Tritseeratops.

Massikultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Alates esimeste kivistunud dinosauruste luude identifitseerimisest ja tunnustamisest 19. sajandi alguses on dinosauruse fossiilidest saanud peamised vaatamisväärsused kogu maailma muuseumides ja dinosaurustest on saanud kultuuri lahutamatu osa.[8]

Täiskasvanutele mõeldud kunstiteostes on tüüpiline dinosaurus verejanuline monstrum. Ere näide on film „Jurassic Park“. Populaarne on ka „kadunud maailma“ idee, kui rühm seiklejaid satub muust maailmast eraldatud piirkonda, kus elavad dinosaurused, nagu see juhtus Conan Doyle'i romaanis „Kadunud maailm“. Dinosaurused on populaarsed ka lastekultuuris, kus nende kuju on pigem seikluslik ja positiivne.[9] Kokku on filmitud vähemalt 170 filmi, milles dinosaurustel on oluline roll. Ja esimene film dinosaurustest ilmus 1914. aastal.[10]

Avalikkuse jätkuv huvi nende loomade vastu on viinud paleontoloogia märkimisväärse finantseerimiseni ning meedias kajastatakse regulaarselt uusi avastusi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Greek Word Study Tool - δεῖνα". Greek Word Study Tool.
  2. ↑ "Greek Word Study Tool - σαύρα". Greek Word Study Tool.
  3. ↑ Steve C Wang, Peter Dodson. "Estimating the diversity of dinosaurs". National Center for Biotechnology Information.
  4. ↑ "Will the real dinosaurs stand up?". BBC.
  5. ↑ "The Cretaceous-Tertiary biotic transition". The Geological Society.
  6. ↑ "10 Facts About Dinosaur Eggs". Thoughtco.
  7. ↑ "The Ultimate Predators". My Dinosaurs.
  8. ↑ Paul, Gregory S (2000). The Scientific American Book of Dinosaurs. New York: St. Martin's Press.
  9. ↑ "Best 12 Most Popular Dinosaur Books for Dinosaur-Loving Kids". Only Dinosaurs.
  10. ↑ McCay. "Gertie the Dinosaur". Britannica.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dinosaurused&oldid=6588820"