Hertha

See artikkel räägib eesnimest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Hertha (täpsustus)

Hertha on naisenimi, mis pärineb Saksamaalt.

Nime variant on Herta.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et nimi Hertha, mida 18. ja 19. sajandil propageerisid saksa romantikud^[1], põhineb lugemisveal (N-i asemel H).^[2] Nimelt pärineb ta germaani viljakusjumalanna Nerthuse nimest. Teda mainib juba Tacitus "Germanias"^[3] A-täht tuleb nähtavasti sellest, et lõppu -us peeti meessoo lõpuks. Sõna "Nerthus" tõlgendus on vaieldav: paralleele on tõmmanud keldi sõna nerthos 'jõud' ja kreeka sõna nerthe 'all'.^[4] On siiski võimalik, et juba nimi Nerthus tuleb kuulmisveast ning nime taga on sõna *ertho 'maa'. Palju on arutatud selle üle, kus see järv asub. Pakutud on Hertha järve (Herthasee) Rügeni saarel, kuid juba Jacob Grimm lükkas selle tagasi.^[5]

Ameerika Ühendriikides kuulus Hertha aastail 1886–1917 1000 kõige populaarsema tüdrukule pandud nime hulka. Kõrgeim koht oli 1902. aasta 577.^[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Edgar Rajandi. Raamat nimedest, Eesti Raamat 1966, lk 78.
↑ Rosa Kohlheim, Volker Kohlheim. Das große Vornamenlexikon, Duden-Verlag, Mannheim 2003.
↑ Tacitus, Germania, ptk 40: „... et nad [erinevad germaani hõimud] austavad ja usuvad Nerthust, s.o Maaema, ta võtvat inimeste elust osa ja sõitvat hõimude juurde. Ühel ookeanisaarel seisab püha salu, ja selles asub rätikuga kaetud pühitsetud vanker; ainult preester tohib seda puudutada. Ta märkab, kui jumalanna on pühamusse saabunud, ning saadab teda rohkete auavaldustega, kui ta lehmade veetuna [läbi maa sõidab]. Siis on rõõmupäevad, ja pidulikult ehitud on kõik kohad, mida jumalanna oma külastuse ja kohalviibimisega austab. Siis ei mida sõjakäigule, ei haara relvi, kindlalt hoiul on kõik raud. Rahu tuntakse ja armastatakse küll ainult sel ajal ja niikaua, kui seesama preester annab jumalanna, kes on surelikega läbikäimisest väsinud, tema pühale alale tagasi. Siis pestakse vanker ja tekk ning, kui seda uskuda, jumalus ise varjatud kohas paiknevas järves ära. Abiteenistused annavad siis orje, kelle seesama järv kohe neelab. Salajane judin ümbritseb seetõttu seda kommet ja püha kartus teada saada, mis see küll olla võib, mida vaid surmale pühitsetud silmata saavad..."
↑ Teisi tõlgendusettepanekuid leidub saidil https://web.archive.org/web/20110107150137/http://www.asentr.eu/g_nert.htm
↑ Deutsche Mythologie, 4. trükk, Berliin 1875–1878, lk 212.
↑ Popular Baby names USA populaarseimad lapsenimed

[1] Edgar Rajandi. Raamat nimedest, Eesti Raamat 1966, lk 78.

[2] Rosa Kohlheim, Volker Kohlheim. Das große Vornamenlexikon, Duden-Verlag, Mannheim 2003.

[3] Tacitus, Germania, ptk 40: „... et nad [erinevad germaani hõimud] austavad ja usuvad Nerthust, s.o Maaema, ta võtvat inimeste elust osa ja sõitvat hõimude juurde. Ühel ookeanisaarel seisab püha salu, ja selles asub rätikuga kaetud pühitsetud vanker; ainult preester tohib seda puudutada. Ta märkab, kui jumalanna on pühamusse saabunud, ning saadab teda rohkete auavaldustega, kui ta lehmade veetuna [läbi maa sõidab]. Siis on rõõmupäevad, ja pidulikult ehitud on kõik kohad, mida jumalanna oma külastuse ja kohalviibimisega austab. Siis ei mida sõjakäigule, ei haara relvi, kindlalt hoiul on kõik raud. Rahu tuntakse ja armastatakse küll ainult sel ajal ja niikaua, kui seesama preester annab jumalanna, kes on surelikega läbikäimisest väsinud, tema pühale alale tagasi. Siis pestakse vanker ja tekk ning, kui seda uskuda, jumalus ise varjatud kohas paiknevas järves ära. Abiteenistused annavad siis orje, kelle seesama järv kohe neelab. Salajane judin ümbritseb seetõttu seda kommet ja püha kartus teada saada, mis see küll olla võib, mida vaid surmale pühitsetud silmata saavad..."

[4] Teisi tõlgendusettepanekuid leidub saidil https://web.archive.org/web/20110107150137/http://www.asentr.eu/g_nert.htm

[5] Deutsche Mythologie, 4. trükk, Berliin 1875–1878, lk 212.

[6] Popular Baby names USA populaarseimad lapsenimed

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]