Hermann Ebbinghaus

Hermann Ebbinghaus (24. jaanuar, 1850 – 26. veebruar, 1909) oli saksa psühholoog, kes rajas eksperimetaalse mälu-uurimise.

Elulugu

Ebbinghaus sündis luterliku kaupmehe peres, Barmenis, Saksamaal. 17aastaselt astus ta Bonni ülikooli, kus kõigepealt õppis filosoofiat. Ta õpingud katkesid 1870. aastal Prantsuse-Preisi sõja tõttu, milles ta teenis Preisi armees. Pärast sõda sai ta 23aastaselt doktorikraadi ning kolis Berliini, kus veetis mitu aastat, enne kui reisis kolmeks aastaks Prantsusmaale ja Inglismaale.

Londonis leidis ta ühes raamatupoes Gustav Fechneri raamatu "Elements of Psychophysics", mis väidetavalt ajendas teda läbi viima oma kuulsaid mälu-eksperimente.

1885. aastal avaldas ta oma monumentaalse töö "Memory: A Contribution to Experimental Psychology" ning ta võeti professoriks Berliini ülikooli. Berliinis asutas ta psühholoogiajakirja "Zeitschrift für Physiologie und Psychologie der Sinnesorgane" ("Meeleorganite füsioloogia ja psühholoogia ajakiri"). Samuti lõi ta Saksamaal kaks psühholoogialaborit.

1894. aastal siirdus ta Breslau ülikooli (nüüdne Wrocław, Poola), kus 1908. aastal avaldas eduka psühholoogiaõpiku ja hakkas kirjutama teost "Die Grundzuge der Psychologie" ("Psühholoogia alused"). Enne töö valmimist suri Ebbinghaus aastal 1909 59aastaselt kopsupõletikku.

Uurimistöö mälu vallas

Ebbingausi mälu-uurimise meetod oli "mõttetud silbid". Ta kirjutas üles umbes 2300 kolmetähelist silpi, millel polnud tähendust (välistamaks assotsiatsioonide mõju), ja koostas nendest jadasid, mida meelde jätta. Sel moel uuris ta mälu seaduspärasusi.

Ebbingausi suurimad teened psühholoogias on lisaks eksperimentaalse mälu-uurimise rajamisele ka õppimiskõvera ja unustamiskõvera avastamine.

Viited

• Thomas Hardy Leahey, 1997. A History of Psychology. Main Currents in Psychological Thought. Fourth Edition. Upple Saddlle River, New jersey. Prentice Hall, Inc.