Herman Maim

Allikas: Vikipeedia
Herman Maim
Herman Maim.jpg
Nimi Herman Maim
Sündinud 20. aprill, 1894
Tartu, Eesti
Surnud 21. oktoober, 1922
Tartu, Eesti
Teenistused Vene tsaariarmee 19151918
Eesti Rahvavägi 19181920
Auaste Alamkapten
Sõjad/lahingud Eesti Vabadussõda
Autasud Vabadusrist II/3
Eesti Vabadussõja mälestusmärk
Püha Georgi risti IV järk

Herman Maim VR II/3 (20. aprill 1894 Tartu21. oktoober 1922 Tartu) oli Eesti sõjaväelane, alamkapten.

Sündis 20. aprillil 1894 Tartus. Sai üldhariduse Tartu Aleksandri gümnaasiumis, misjärel astus Petrogradi ülikooli.

Läks Esimesse maailmasõtta vabatahtlikult 1915. aastal ja astus kahurväe sõjakooli. Ülendati selle lõpetamisel lipnikuks ning läbis Põhjarinde lendurvaatlejate koolituse[1]. Saadeti Riia rindele, kus võttis patareiohvitserina osa võitlustest sakslaste vastu. Ülendati alamleitnandiks ja autasustati üles näidatud vahvuse eest Püha Georgi risti IV järguga kaunistustega ohvitseride jaoks (palmidega).

Oli üks esimestest, kes 1917. aastal Eesti rahvusväeosadesse üle tuli.[2] Määrati 12. jaanuaril 1918 1. Eesti suurtükiväebrigaadi patarei nr. 1 ülemaks[3] ning ülendati sama aasta 25. märtsil leitnandiks.[4] Lahkus Saksa okupatsiooni algul demobilisatsiooni tõttu sõjaväeteenistusest.[2]

Eesti Vabadussõja puhkedes alustas 20. detsembril 1918 Tallinnas 1. suurtükiväepolgu patarei nr. 4 formeerimist, jäädes sõja lõpuni selle ülemaks. 8. jaanuaril 1919 sõitis patarei Tartu suunal tegutsenud 2. jalaväepolgu käsutusse, võttes osa paljudest lahingutest Võru, Vastseliina, Petseri, Irboska ja Pihkva ümbruses.[5]

Viidi koos patareiga nr. 4 18. veebruaril 1919 2. suurtükiväepolgu koosseisu.[6] Sai Salesje küla kirikutornist oma patarei tuld juhtides vastase kahurimürsu läbi jalast ja käest haavata, kuid jäi rivisse. Ülendati 4. septembril 1919 alamkapteniks, vanusega 2. juunist 1919.[2]

Vabadussõjas üles näidatud erilise vahvuse eest annetatud Vabadusristi II liigi 3. järk, lisaks Vabariigi Valitsuse poolt 40 000 marka rahalist autasu, tasuta maa normaaltalu suuruses, prii kool kuni kõrgema kooli lõpetamiseni ja Eesti Vabadussõja mälestusmärk.

Lahkus pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal kaitseväe tegevteenistusest reservi, et jätkata poolelijäänud õppimist Tartu Ülikoolis. Suri 21. oktoobril 1922 Tartus.[2]

Auastmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1918 – leitnant
  • 1919 – alamkapten

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
II/3

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Vabadussõjast osavõtnud ja teenetemärke omanud isikute kartoteek http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.2124.2.580:14
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Vabaduse Risti kavalerid. Sõdur. 1926, nr 42, lk 913
  3. Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 24
  4. Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 26
  5. Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 30
  6. Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 32