Hermafrodiit

Allikas: Vikipeedia

Hermafrodiit on mõlemasooline olend.

Hermafrodiitsus on kahesoolisus, liitsugulisus ehk mõlemasugulisus. Hermafroditism on saanud nime Hermese ja Aphrodite kahesoolise poja Hermaphrodituse järgi.

Mõlemasugulisi järglasi andvaid liike esineb selgrootute hulgas (lameussid, kaanid, teod) ja harva selgroogsete seas (mõned kalad). Seejuures maismaal elavad selgroogsed hermafrodiidid ei saa tavaliselt järglasi.

Inimeste puhul pole täheldatud täielikult funktsionaalset hermafroditismi koos isas- ja emassugurakkude produktsiooniga. Küll aga võib naistel harvadel juhtudel esineda kõdistist välja arenenud sugutikujuline moodustis ning meestel tupetaoline elund. Paljunemisfunktsiooni neil elundeil siiski ei ole.

Ilukirjanduses ja mütoloogias esineb mitmeid hermafrodiitseid tegelasi. Vanakreeka mütoloogias oli Hermaphroditos Aphrodite ja Hermese laps.

Hermafodiitsus on päritav. Kõige enam on seda täheldatud Eestis sigadel. Jõgeva vallas nõukogude aja lõpus esinenenud juhul oli hermafrodiitsuse kandjaks kult. Tema järeltulijatest oli 60% hermafrodiidid. Põhjus tema karjas säilitamiseks ja paaritamiseks oli antud isendi erakordselt hea konditsioon ja lootus seeläbi tõugu parandada.

Hermafroditsism loomariigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hermafroditismi esineb ka loomariigis, eriti selgrootutel. Ehkki hermafrodiitsed organismirühmad omavad nii emas- kui isassugurakke, siis üldjuhul vahetatakse kopulatsiooni käigus isassugurakke.

Tuntumad hermafrodiidid on näiteks teod, kaanid, vihmaussid. Hermafroditismi esineb ka kaladel jt loomarühmadel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]