Herbert McLean Evans

Allikas: Vikipeedia

Herbert McLean Evans (23. september 1882 Modesto, California6. märts 1971 Berkeley) oli Ameerika Ühendriikide anatoom (embrüoloog), endokrinoloog, toitumisteadlane ka teratoloog ja bibliofiil.

Haridus- ja tööeluga seonduvat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Panus teaduse arengusse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta avaldas rohkem kui 1000 teaduslikku publikatsiooni. Ta uuris kasvajaid, lümfisüsteemi, makrofaage, kudede värvumist (Evans blue ehk T-1824), hormoone,vitamiine jpm. Koos Miriam E. Simpson`i and C.H. Li`ga uurisid nad rottide sigivustsüklit. Evansi rottidekasvandus (tänapäeval Long-Evansi rotid[6][7], kelle tarbeks ta vahetevahel ka ise söögi ülejääke korjamas käis, oli tolle aja kohta märkimisväärselt suur. Ta töötas koos saksa keemiku Schukmann`iga välja nn Evansi sinise (ingl k Evans Blue) ehk märgistusaine T-1824.

Publikatsioonid (osaline)[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1904. A New Cestraciont Spine from the Lower Triassic of Idaho. The University Press: Berkeley, California;
  • 1921 koos Katharine Scott Bishopiga On the Differential Reaction to Vital Dyes Exhibited by the Two Groups of Connective-tissue Cells. Carnegie Institution of Washington.[3];
  • 1922. koos Katharine Scott Bishop`iga , On the Existence of a Hitherto Unrecognized Dietary Factor Essential for Reproduction, Science, Volume 56, Veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)
  • 1922. koos Joseph A. Longiga, "Rottide sigimistsükkel ja sellega seonduvad fenomenid" (The Oestrous Cycle in the Rat and Its Associated Phenomena),

Univ. of California Press: Berkeley, Kalifornia.

  • 1931. koos Harold H. Cole`iga, An Introduction to the Study of the Oestrous Cycle in the Dog. University of California Press: Berkeley, Kalifornia;
  • 1931. koos Olive Swezyga, Ovogenesis and the Normal Follicular Cycle in Adult Mammalia. University of California Press: Berkeley, Kalifornia;
  • 1953. koos Hermann Becks`iga (1953) Atlas of the Skeletal Development of the Rat (Long-Evans strain): normal and hypophysectomized. American Institute of Dental Medicine: San Francisco;
  • 1959. Men and Moments in the History of Science. University of Washington Press: Seattle.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisalugemist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://link.springer.com/chapter/10.1007%2F978-3-642-79152-9_58#page-1 Osaline veebiversioon (vaadatud 13.07.22013)
  2. Gerald Litwack, Vitamin A, Vitamines and Hormones, lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)
  3. George Wolf, The Discovery of the Antioxidant Function of Vitamin E: the contribution of Henry A. Mattill, J. Nutr. March 1, 2005 vol. 135no. 3 363–366,[1]
  4. I. D. RAACKE,HERBERT McLEAN EVANS 1882–1971, A Biographical Sketch (veebiversioon (vaadatud 13.07.2013)
  5. Gladys A. Emerson, Herbert M. Evans, Oliver H. Emerson, PROPERTIES OF VITAMIN E-TOCOPHEROL, HAVING THE GERM OIL OF AN ALCOHOL,  THE ISOLATION FROM WHEAT, February 1, 1936, The Journal of Biological Chemistry, 113, 319–332. [2]
  6. http://www.criver.com/EN-US/PRODSERV/BYTYPE/RESMODOVER/RESMOD/Pages/Long-EvansRat.aspx
  7. http://www.criver.com/SiteCollectionDocuments/rm_rm_c_long_evans_rats.pdf