Hephaistos

Allikas: Vikipeedia
Diego Velásqueze maal "Vulcanuse sepikoda"

Hephaistos (vanakreeka keeles Ἥφαιστος (Hēphaistos), ladinapäraselt Hephaestus) on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Rooma mütoloogias on Hephaistose vaste Vulcanus.

Sümbolid[muuda | muuda lähteteksti]

Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida.[1]

Legend[muuda | muuda lähteteksti]

Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.[2] Hesiodose "Theogonia" järgi oli Hephaistos siiski üksnes Hera poeg, kelle too sünnitas selleks, et Zeusile Athena üksi sigitamise eest kätte maksta.[3]

Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks, et teised jumalad ilujumalanna pärast tülli ei läheks. Aphrodite pettis Hephaistost mitme jumala ja surelikuga, sealhulgas sõjajumal Aresega. Kõikenägev päikesejumal Helios rääkis Arese ja Aphrodite afäärist Hephaistosele ning too valmistas lõksu: kui Ares ja Aphrodite voodis olid, vangistas Hephaistos nad purunematusse metallvõrku ning lohistas Olympose mäele, et neid teiste jumalate ees häbistada. Jumalad naersid ning Poseidon veenis Hephaistost vangistatuid vabastama, kui Ares abielurikkumise eest trahvi maksab. "Odüsseias" kuulutas Hephaistos siiski, et tagastab Aphrodite isale ning nõuab pruudiluna tagasi.

Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal - jumalate kujutamine töötavana oli Kreekas haruldane.

Hephaistos valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele kuulunud imeasjadest: Hermese tiivulise kiivri ja sandaalid, Athena rinnakaitse aigise, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussaua, Heliose kaariku, Pelopsi õla, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvise jne. Samuti ehitas ta metallist iseliikuvaid masinaid (kreeka keeles αὐτόματον), sepistas kõik Olümpose troonid ning kingi, mille jumalad inimestele saatsid: naise nimega Pandora ja tema laeka. Töös abistasid teda ükssilmsed kükloobid.

Ühe müüdiversiooni järgi varastas Prometheus inimestele tule Hephaistose ääsilt. Seepärast sepistas Hephaistos ka Prometheuse ahelad, mida ei suutnud purustada keegi peale Heraklese.

Epiteedid[muuda | muuda lähteteksti]

Hephaistosele anti palju epiteete, millest mõned on:[4]

  • amphigyeis (ἀμφιγύεις), "lombakas"
  • kyllopodiōn (κυλλοποδίων), "lonkav"
  • chalkeus (χαλκεύς), "(vask)sepp"
  • klytotechnēs (κλυτοτέχνης), "kuulus meister"
  • polymētis (πολύμητις), "oskuslik" või "paljude riistadega"
  • Aitnaios (Αἰτναῖος), kuna tema töökoda asus Etna mäe all.[5]

Kultus[muuda | muuda lähteteksti]

Hephaistose tempel Hephaisteion mäekünkal Ateena agoraa kohal

Hephaistose kultuse keskus oli Lemnose saar. Lemnose pealinna nimi oli Hephaistias.[6] "Iliase" järgi langes Hephaistos pärast seda, kui Zeus ta Olymposelt alla oli heitnud, Lemnose saarele. Zeus vihastas Hephaistose peale, kui too kaitses Zeusi eest oma ema Herat. Teistel andmetel viskas Hephaistose Olymposelt alla Hera ise, kuna too oli lombakas. Lemnosel elas ta kokku merenümf Kabeiroga, nende kaht seppadest poega nimetati Kabeirideks.

Koos Athenaga oli Hephaistos tähtis jumal Ateena linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Ateena agoraa kohal mäekünkal linna akropoli vastas on peaaegu täielikult säilinud Hephaistosele ja Athenale pühendatud tempel Hephaisteion, mis ehitati pärast aastat 450 eKr.[6]

"Iliase" järgi Hephaistose sepistatud Agamemnoni skeptrit ja väidetavalt teisi Hephaistose valmistatud esemeid näidati Pausaniasele Boiootia maakonna Chaironeia linnas. Pausanias välistas stilistilise dateerimise kriteeriumide alusel ülejäänud esemed peale skeptri: "Tõenäoliselt on ainult see skepter Hephaistose enda töö."[7]

Sitsiilias oli Hephaistose elukaaslane nümf Etna, neil oli kaks Sitsiilia geisritest poega, keda kutsuti Palikoi (ladina Palici või Palaci).

Hephaistos kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Hephaistose sepikoda külastas Etna vulkaani kukkudes parun Münchhausen. Külaskäiku on kujutatud ka Terry Gilliami 1988. aasta filmis "Parun Münchhauseni seiklused" – filmis kehastas tulejumalat Oliver Reed ning tema kaasat Uma Thurman.

Hephaistos kosmoses[muuda | muuda lähteteksti]

1978. aastal avastas Nõukogude astronoom Ljudmilla Tšernõhh väikeplaneedi 2212 Hephaistos, mis nimetati tulejumala auks.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Walter Burkert. Greek religion. Translated by John Raffan. Harvard University Press: Cambridge, Massachusetts 1985, lk 142.
  2. Homerose "Odüsseias" viii, 312 kutsub Hephaistos Zeusi isaks; vt ka "Ilias" i, 578 (mõne uurija, nt Gantzi arvates võib "isa Zeus" olla siin ka üldlevinud tiitel), xiv, 338, xviii, 396, xxi, 332. Vaata ka Cicero "De Natura Deorum" 3.22.
  3. Hesiodos "Theogonia", 924jj.
  4. Georg Autenrieth "A Homeric Dictionary for Schools and Colleges" United States of America: Harper and Brothers, 1891
  5. Ailianos, Hist. An. xi. 3
  6. 6,0 6,1 Walter Burkert. Greek religion. Translated by John Raffan. Harvard University Press: Cambridge, Massachusetts 1985, lk 167–168 (III.2.ii).
  7. Paul Veyne. Kas kreeklased uskusid oma müüte? Essee konstitueerivast kujutlusvõimest. Prantsuse keelest tõlkinud Mirjam Lepikult. Kirjastus Varrak, Tallinn 2006, lk 122–123. (Pausaniase teose "Hellase kirjeldus" (Ἑλλάδος περιήγησις) IX raamatu peatükkide 40, 11 kuni 41, 5 põhjal.)
  8. Lutz D. Schmadel "Dictionary of Minor Planet Names" (5th ed.). New York: Springer Verlag, 2003, p. 180. ISBN 3-540-00238-3