Henry M. Sheffer

Henry Maurice Sheffer (1882–1964) oli Ameerika loogik.

Sheffer sündis lääne-Ukrainas poola juudiperes. Immigreerus 1892. aastal Ameerikasse oma vanemate ja kuue õe-vennaga. Ta on õppinud Bostoni ladina koolis. Õppis Josiah Royce'i käe all loogikat, ning lõpetas 1905 Harvardi Ülikooli. 1907. aastal sai Sheffer magistri kraadi, ning 1908. aastal doktori kraadi. Olles mõnda aega töötanud Harvardis, reisis Henry stipendiumiga Euroopasse. Pärast Ühendriikidesse naasmist töötas erinevates haridusasutustes, veetes aasta nii Washingtoni, Cornelli, Minessotta, Missouri Ülikoolis kui ka New Yorki linnakolledžis. 1916. aastal naasis to Harvardisse ja töötas seal filosoofiaosakonnas. Ta jätkas Harvardis 1952. aastani, mil ta alustas pensioni. Scanlan (2000) uurib Shefferi elu ja tööd.

Shaffer tõestas 1913. aastal et Boole'i algebra võib defineerida ühe lihtsa binaarse tehtega, "mitte mõlemad . . . ja . . .", lühendatud kui NAND, ning samuti NOR abil, (ehk "mitte . . . ega"). Samuti lausearvutust võib formuleerida ühe tehtega, kas tõeväärtustabeli NAND väravaga, mida tavaliselt sümboliseerib püstne joon ehk Shefferi kriips, või NOR värav (tavaliselt püstne nool või pistoda sümbol). Charles Peirce tegi 1880 samad avastused, aga tema töö avaldati alles 1933. aastal. Sheffer on teinud mitmed aksioomid kus ainus tehe on tema enda kriips.

Sheffer tuli välja Shefferi kriipsuga 1913. aastal; see kogus tuntust kui seda kasutati 1925 Whiteheadi ja Russelli teoses Principia Mathematica. Shefferi avastus sai tugevat tunnustust Bertrand Russellilt, kes kasutas seda oma loogika lihtsustamiseks Principia Mathematica teises väljaandes. Seetõttu on Sheffer üsna müstiline mees loogikutele – eriti kuna Sheffer ei avaldanud eriti teoseid oma tööea jooksul, ei avaldanud sellest meetodist üksikasju, ning kirjeldas seda ainult mimeograafilistes märkmetes ja avaldas vaid lühikokkuvõtte. W. V. Quine'i Mathematical Logic kasutab samuti Shefferi kriipsu.

Shefferi tehe on ükskõik milline samafunktsionaalne tehe loogikasüsteemis: sellega saab väljendada kõiki teisi tehteid. Neid on ka kvantifitseerivas ja modaalses loogikas. Sheffer oli pühendunud matemaatilise loogika õppejõud. Talle meeldis õpetada väikseid klasse ja ta ei sallinud audiitoreid. Võõrastel käskis Sheffer oma klassist lahkuda, isegi kui need olid tema kolleegid või tähtsad Harvardi külalised. Sheffer oli vaevu üks ja pool meetrit pikk: ta oli märkimisväärselt nutikas ja elujõuline, kuid ka närviline ja ärrituv. Kuigi ta meeldis paljudele, oli ta üsna üksik. Teda mäletetakse oma teravmeelitsuse poolest: "Vanad professorid ei sure, neist saavad emeriidid." Shefferile omastatakse sõna "Boole'i algebra”.

Sheffer oli lühidalt abielus ja elas enamus oma hilisemast elust väikestes hotellitubades koos oma loogikaraamatute ja lõputute paberilipakatega, mida ta kasutas oma mõtete üleskirjutamiseks. Kahjuks Sheffer kannatas viimasel paarikümnel eluaastal tugeva depressiooni käes.