Henry M. Sheffer

Allikas: Vikipeedia

Henry Maurice Sheffer (18821964) oli USA loogik.

Sheffer sündis Lääne-Ukrainas Poola juudi perekonnas. Immigreerus 1892. aastal vanemate ja kuue õe-vennaga Ameerika Ühendriikidesse. Ta on õppinud Bostoni ladinakoolis. Õppis Josiah Royce'i käe all loogikat ning lõpetas 1905 Harvardi Ülikooli. 1907. aastal sai Sheffer magistrikraadi ning 1908. aastal doktori kraadi. Olles mõnda aega töötanud Harvardis, reisis Henry stipendiumiga Euroopasse. Pärast USA-sse naasmist töötas erinevates haridusasutustes, veetes aasta nii Washingtoni Ülikoolis, Cornelli ülikoolis, Minnesota Ülikoolis, Missouri Ülikoolis kui ka New Yorgi linnakolledžis. 1916. aastal naasis ta Harvardisse ja töötas sealses filosoofiaosakonnas kuni pensionile minekuni 1952.

Scanlan (2000) uurib Shefferi elu ja tööd.

Sheffer tõestas 1913. aastal, et kõik Boole'i algebra tehted võib defineerida tehte NAND abil ning samuti tehte NOR abil. Ka lausearvutuse tehted võib formuleerida ühe tehtega, kas tõeväärtustabeli NAND väravaga, mida tavaliselt sümboliseerib püstne joon ehk Shefferi kriips, või NOR värav (tavaliselt püstne nool või pistoda sümbol). Charles Peirce tegi 1880 samad avastused, aga tema töö avaldati alles 1933. aastal. Sheffer on teinud mitmed aksioomid, kus ainus tehe on tema enda kriips.

Sheffer tuli välja Shefferi kriipsuga 1913. aastal; see kogus tuntust kui seda kasutati 1925 Whiteheadi ja Russelli teoses Principia Mathematica. Shefferi avastus sai tugevat tunnustust Bertrand Russellilt, kes kasutas seda oma loogika lihtsustamiseks Principia Mathematica teises väljaandes. Seetõttu on Sheffer üsna müstiline mees loogikutele – eriti kuna Sheffer ei avaldanud eriti teoseid oma tööea jooksul, ei avaldanud sellest meetodist üksikasju, ning kirjeldas seda ainult mimeograafilistes märkmetes ja avaldas vaid lühikokkuvõtte. W. V. Quine'i Mathematical Logic kasutab samuti Shefferi kriipsu.

Shefferi tehe on ükskõik milline samafunktsionaalne tehe loogikasüsteemis: sellega saab väljendada kõiki teisi tehteid. Neid on ka kvantifitseerivas ja modaalses loogikas. Sheffer oli pühendunud matemaatilise loogika õppejõud. Talle meeldis õpetada väikseid klasse ja ta ei sallinud audiitoreid. Võõrastel käskis Sheffer oma klassist lahkuda, isegi kui need olid tema kolleegid või tähtsad Harvardi külalised. Sheffer oli vaevu üks ja pool meetrit pikk: ta oli märkimisväärselt nutikas ja elujõuline, kuid ka närviline ja ärrituv. Kuigi ta meeldis paljudele, oli ta üsna üksik. Teda mäletetakse oma teravmeelitsuse poolest: "Vanad professorid ei sure, neist saavad emeriidid." Shefferile omastatakse sõna "Boole'i algebra”.

Sheffer oli lühidalt abielus ja elas enamus oma hilisemast elust väikestes hotellitubades koos oma loogikaraamatute ja lõputute paberilipakatega, mida ta kasutas oma mõtete üleskirjutamiseks. Kahjuks Sheffer kannatas viimasel paarikümnel eluaastal tugeva depressiooni käes.