Henno Lender
Henno Lender (8. jaanuar 1905 Tallinn – 20. august 1991 Stockholm) oli eesti arst ja sõjaväelane (sanitaarkapten).
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta õppis Tallinna Nikolai Gümnaasiumis ja lõpetas 1923. aastal Tallinna Reaalkooli. Aastatel 1923–1929 õppis ta Tartu Ülikoolis arstiteadust.[1]
Ta oli aastatel 1930–1933 Tallinna garnisoni nooremarst ja 1933–1940 Sõjaväe Keskhaigla arst.
1941. aastal viidi ta Punaarmee koosseisus Venemaale, 1942. aastal pääses ta Eestisse tagasi. Aastatel 1942–1944 oli ta Tallinna Prefektuuri arst, 1944. aastal sõjaväearst Haapsalus ja Pärnus, evakueeriti Saksamaale, 1946. aastast Rootsi. Ta oli aastatel 1949–1952 Rootsis Tidaholmi, 1952–1957 Hallsbergi ja 1958–1970 Alunda jaoskonnaarst.[1]
1923. aasta sügissemestril astus Eesti Üliõpilaste Seltsi. 1982. aastal valiti ta EÜSi auvilistlaseks.[1]
Maetud Tallinna Metsakalmistule.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- "EÜS avalikus valguses, arvamusi ajavahemikul 1882–1914"
- "Eesti Üliõpilaste Selts. Biograafilisi andmeid". I (1870–1905), II (1906–1918), III (1919–1940)
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Voldemar Lender oli insener ja aastatel 1906–1913 Tallinna linnapea[2], ema Elfriede Lender oli koolijuht, vend Uno Lender oli diplomaat, advokaat ja Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent ning õde Juta (1910–1979) oli õpetaja.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Auvilistlased Eesti Üliõpilaste Selts.
- ↑ Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk 274.
- ↑ https://web.archive.org/web/20131229031148/http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/7_82007/42-43.pdf.