Henn Parts

Allikas: Vikipeedia

Henn Parts (20. jaanuar (vkj 8. jaanuar) 1880[1] Adame talu[viide?], Polli vald, Pärnumaa22. veebruar 1946 Tartu) oli eesti rohuteadlane ja ravimikeemik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Henn Partsi vanemad olid Peeter ja Ann Parts.[viide?]

Lõpetas Viljandi linnakooli, 1907 Tartu keiserliku ülikooli, farmaatsiamagister (1914), farmaatsiadoktor (1929, TÜ), väitekiri "Organoterapöitiliste preparaatide valmistamisest ja nende mõju kindlaksmääramisest" (Tartu, 1929). Täiendas end 1926 Prahas, 1931 Viinis ja Budapestis, 1938 Berliinis ja Bernis.[1]

Oli 1898–1901 Kroonlinnas apteekriõpilane, 1901–1904 Peterburis apteekriabiline, 1908–1920 Luuga maakonnas Novinka alevis apteegijuhataja, 1921 Tallinnas Tervishoiuvalitsuse revident ja apteegiosakonna juhataja, 1921–1926 TÜ rohuteaduse instituudi farmatseutilise keemia dotsent, 1926–1929 farmatseutilise keemia instituudi erakorraline professor (1931 avas Tartus oma apteegi), 1929–1940 korraline professor, 1940–1946 farmatseutilise keemia kateedri juhataja, professor, 1923–1933 ühtlasi (kohakaaslusega) arstirohtude instituudi juhataja. Õpetas farmatseutilist keemiat.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Töid farmatseutiliste preparaatide sünteesist ja analüüsist, kodumaa toorainete uurimisest farmatseutiliseks otstarbeks, teadusharu ajaloost. Riigi Tervishoiunõukogu liige 1929–36. Üle 30 teadustrükise.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Organoterapöitiliste preparaatide valmistamisest ja nende mõju kindlaksmääramisest. // Eesti Rohuteadlane (1929) 2–4
  • Eesti Vabariigi Tartu ülikooli Farmatseutilise Keemia Instituudi alguspäevilt. // Eesti Rohuteadlane (1926)
  • Farmatsöitiline keemia. Tartu, 1936

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 109
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 22; III, 145, 147, 260
  • Pharmacia (1930) 1, 13–15; (1931) 10, 387; (1940) 1, 4
  • Eesti Rohuteadlane (1991) 3, 180–186
  • Hinrikus, T., Raal, A., Tankler, H. Farmaatsia Tartu ülikoolis läbi aegade. Tartu, 2005, 36.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.