Hendrik Krumm

Allikas: Vikipeedia

Hendrik Krumm (21. detsember[1][2][3] 1934 Leisi12. aprill 1989 Tallinn) oli eesti ooperilaulja (lüüriline tenor), Estonia esitenor, keda peetakse Tiit Kuusiku ja Georg Otsa kõrval üheks Eesti vokaalkunsti silmapaistvamaks esindajaks.

Ta oli tehnikateadlase Lembit Krummi vend.

Hendrik Krumm sai gümnaasiumihariduse Leisi Keskkoolist (I lend, 1953), tegeles kooli ajal aktiivselt kergejõustikuga. Lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1953. (õppides seal esmalt siiski baritonina) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1963. aastal Aleksander Arderi lauluklassis, olles Arderi üks viimaseid õpilasi. Enne konservatooriumi astumist õppis mõnda aega Kunstiinstituudis skulptuuri.

Oma erakordselt dramaatilise laulustiili omandas 1965–1967 maailma ooperikunsti Mekas – Milano La Scala laulukoolis legendaarse Enrico Caruso õpilase Gennaro Barra juhendamisel, kuhu pääses tänu 1960. aastate "suure sula" tõttu, kuid esimese eestlasena peale sõda. Krummiga samas grupis õppisid Barra juures ka sellised maailmanimedega ooperitenorid nagu Vladimir Atlantov, Vagan Mirakjan ja Virgilijus Noreika. Viimase kolmega jäi Krumm mõningatel andmetel elu lõpuni headesse suhetesse. Mainimist väärib ka fakt, et koos Krummiga pääsesid La Scalasse õppima ka Anu Kaal, Mati Palm, hiljem Helvi Raamat, Tarmo Sild ja Väino Puura.

Siiski oli Krumm üks väheseid, kellel lubati Nõukogude Liidust väljaspool gastroleerida ja ja ennast täiendada. Krumm töötas "Estonia" solistina 1961. aastast kuni surmani 1989. aastal. Ta oli väga populaarne ja oodatud solist Moskva Suure teatri laval ning gastroleeris maailma suurematel ooperilavadel. On tegutsenud ka ooperilavastajana (Giuseppe Verdi "Maskiball" 1985. aastal ja tema diplomilavastus Georges Bizet’ "Carmen", kus Micaëlat laulis I kursuse üliõpilane Maarja Haamer).

Krumm võttis kindlalt 2. oktaavi do-d, mis on ooperitenorile küllaltki nõudlik noot.

Lavapartneritena on Krummi kõrval esile tõusnud Urve Tauts, Margarita Voites, Anu Kaal, Georg Ots, Aino Külvand, Tiit Kuusik, Mare Jõgeva, Mati Palm, Tiina Jaaksoo, Teo Maiste, Maarja Haamer, Veera Nelus jt. Tema õpilased olid muuhulgas Aare Saal, Tiit Aruvee, Nadja Kurem, Vello Jürna jt.

1976. aastast töötas ka Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõuna (1981. aastast dotsent).

1980. aastal pälvis NSV Liidu kõrgeima kunstitiitli – Nõukogude Liidu rahvakunstniku aunimetuse.

Aastast 1995 antakse Saaremaal välja Hendrik Krummi nimelist kultuuristipendiumit ning aastast 2005 korraldatakse Kuressaare Ooperipäevadel temanimelist noorte lauljate võistlust.

Rolle[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1968 – ENSV Teatriühingu preemia Manrico (Verdi "Trubaduur") osatäitmise eest
  • 1968 – Eesti NSV teeneline kunstnik
  • 1974 – Eesti NSV rahvakunstnik
  • 1980 – Nõukogude Liidu rahvakunstnik aunimetus
  • 1983 – Georg Otsa preemia
  • 1988 – Muusikateatri aastapreemia

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oli abielus Berta Krummiga ning 1974. aastast näitleja ja laulja Katrin Karisma-Krummiga.

Hendrik Krumm suri 12. aprillil 1989 54-aastasena operatsiooni käigus tekkinud südametrombi tõttu.

Salvestised ja kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Antoloogia. Hendrik Krumm – ooperiaariad, -duetid ja laulud. (Eesti Raadio 2004; 4 CD-d)
  • Helga Tõnson – Hendrik Krumm // 264 lk (Eesti Raamat 1984)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. EPL: Mälestuseks. Heili Vaus
  2. Sirp, Kalender
  3. Ajatelg Leisi kooli lehel