Helmi Põld
Helmi Johanna Põld (aastani 1908 Helmi Einberg; 11. detsember 1882 Koigi (Nõmmküla-Koigi) – 4. oktoober 1969 Vancouver) oli eesti pedagoog.
Ta lõpetas 1900. aastal Rakveres Zeeh' Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi, kus sai algkooliõpetaja kutse; 1907. aastal sai Soomes võimlemisõpetaja kutse.
Ta töötas aastatel 1903–1905 õpetajana Varesemetsa[küsitav] algkoolis, 1905–1907 õpetajana Kursi kihelkonnas ning 1907–1940 võimlemis- ja algkooliõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Nooruses töötas mõne aasta ka Venemaal koduõpetajana[1].
Ta oli üks emadepäeva tähistamise algatajaid Eestis. Oli ka ajakirja Eesti Naine asutajaid ja aastatel 1923–1940 selle vastutav toimetaja. Kirjutas lastenäidendi "Lumivalgukene" (1922) ja romaani "Sõduri kast" (1937). Oli Eesti Naiste Karskusliidu juhataja, Karskusseltside Kesktoimkonna ja Eesti Rahvaerakonna liige[1].
1944. aastal põgenes ta Saksamaale ja mõni aeg hiljem siirdus Saksamaalt Kanadasse.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli 1908. aastast abielus Peeter Põlluga. Nende poeg oli ajaloolase haridusega vaimulik Agu Põld, teine poeg on emeriitvaimulik Toomas Põld, väimees (tütre Helme abikaasa) oli vaimulik Helmut Piir; tütrepoeg on vaimulik Gustav Piir, pojatütar on kirjandusteadlane Rutt Hinrikus.