Helju Ridali

Allikas: Vikipeedia

Helju Ridali (aastani 1977 Helju Variksoo; sündinud 1. detsembril 1943 Pluitsa külas Mäe vallas Petserimaal) on eesti keeleteadlane, germanist.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Helju Ridali on põllumajandustöötajate tütar. Ta lõpetas 1962. aastal Värska Keskkooli, 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli saksa filoloogina ja 1974. aastal aspirantuuri.

Filoloogiamagister (1993, Tallinna Pedagoogikaülikool), väitekiri "Zur Semstruktur deutscher be-, er- und ver-Verben. Zu einigen Möglichkeiten ihrer Wiedergabe im Estnischen". Täiendas end Saksamaal ja Šveitsis.[1]

Oli 1967–1969 Jõgeva Keskkooli saksa keele õpetaja, 1969–1992 Tallinna Pedagoogikaülikooli saksa keele kateedri vanemõpetaja, 1992–1994 saksa keele lektor, 1994–2002 dotsent, 1986–1987 saksa keele kateedri ja 1992–1998 saksa keele lektoraadi juhataja, aastast 2002 saksa keele lektor. Lugenud saksa keele morfoloogiat ja süntaksit, stilistikat ja leksikoloogiat.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: saksa ja eesti keele fraseoloogia võrdlev uurimine, saksa prefiksverbide semantika edasiandmine eesti keeles, saksakeelsete tekstide stiili uurimine. 1994–98 rahvusvahelise lingvistilise ajakirja "Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland, Litauen" teadusnõukogu liige. 45 teadustrükist.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Glossar stilistischer Grundbegriffe. Tallinn, 1998
  • Zur stilistischen Analyse literarische Texte im DaF-Unterricht. // Deutsch in Estland und Ungarn. Frankfurt a.M., 2001
  • Germanistik in Tallinn: Texte, Thesen und Projekte zur deutschen Sprache und Literatur. H. 2 (koost). Tallinn, 2002
  • Zur Farbsymbolik in der deutschen und estnischen Phraseologie (Am Beispiel von festen Wendugen mit schwarz und weiß als einer Bedeutungskomponente). // Die deutsche Sprache im vielsprachigen Europa des 21. Jrhs. Szeged, 2002
  • Phraseologismen mit einem Zahlwort als obligatorischer Komponente im Deutschen und Estnischen. // Germanistik – Traditionspflege und neue Herausforderungen. Szeged, 2003
  • Zur Frequenz und Symbolik deutscher und estnischer Farbphraseologismen. // Beit. zur Geschichte der deutschen Sprache im Baltikum IV. Stuttgart, 2005.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.