Helga Nõu

Allikas: Vikipeedia

Helga Nõu (kuni 1957. aastani Helga Raukas; sündinud 22. septembril 1934 Tartus) on eesti kirjanik ja õpetaja.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta sündis metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Pere elas Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus ning põgenes Rootsi septembris 1944. Alates 1957. aastast on Helga Nõu kodu Uppsalas, 2000. aastast peale veedab ta osa aastast ka Tallinna kodus.

Helga Raukas käis Pärnu Linna 5. Algkoolis 1942–1944. Pärast seda kolis ta Rootsi ja õppis edasi Adelsö algkoolis 1945–1948. Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusele, kus õppis vaid aasta. Ta jätkas õpinguid Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis (1950–1955), Stockholmis. Oma õpingud lõpetas ta Stockholmi Õpetajaseminaris, kus õppis 1955–1957, mil ta sai õpetajakutse Örby kooli.

Samal aastal (29.12.1957) abiellus Helga Enn Nõuga. Nende esimene laps Laine sündis 1960. aastal. Teine laps, poeg Heino sündis 1961. aastal ning 1965. aastal sai ta ka teise tütre, Liia. Kõik lapsed sündisid Rootsis, Uppsalas.

Õrby koolis töötas Helga Nõu algkooliõpetajana aasta (1957–1958) ning edasi töötas õpetajana Balingsta koolis, Södra Hagundas kolm aastat (1958–1961), Uppsala Eesti täienduskoolis seitse aastat (1962–1969) ja asendusõpetajana kolm aastat (1973–1976) Sunnersta koolis. Pärast seda töötas ta aasta (1975–1976) uurimisassistendina Uppsala ülikooli Akadeemilise haigla kopsukliinikus. Aasta hiljem alustas ta õpetamist Eriksbergi-Hogadali koolis, kus töötas kakskümmend kaks aastat (1977–1999). Pärast seda elab ta vaheldumisi Eestis ja Rootsis.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

“Kass sööb rohtu” (Lund 1965, 2. tr Tln 1991)

“Kord kolmapäeval” (Lund 1967, 2. tr Tln 1993)

“Oi, oi, oi – mis juhtus?” (Lund 1967)

“Ruuduline röövel” (Lund 1965, 2. tr Tln 1990)

“Tiiger, tiiger” (Lund 1969, 2. tr Tln 1990)

“Paha poiss” (Lund 1973, 2. tr Tln 1990)

“Põgenejad“ (Mana 1978-1979) “Pea suu!” (Stockholm 1983, 2. tr Tln 1994,3. tr Tln 2004, 4. tr Tln 2003, 5. tr Tln 2010, 6. tr Tln 2011) “Uus lugemik 1” (Stockholm 1983)

“Uus lugemik 2” (Stockholm 1990)

“Inimvaresed” (Stockholm 1993, 2. tr Tln 1994)

“Hundi silmas” (Tartu 1999)

“Tõmba uttu!” (Tallinn 2001, 2. tr Tln 2003, 3. tr Tln 2004, 4. tr Tln 2010, 5. tr Tln 2011)

“Kuues sõrm” (Tallinn 2003, 2. tr Tln 2011)(Läti keede tõlgitud Riia 2010)

“Ood lastud rebasele” (Tallinn 2006) (Rootsi keelde tõlgitud Stockholm 2007)

“Peaaegu geenius ehk Schrödingeri kassi otsimas” (Tartu 2008)

“Appi!” (Tartu 2008)

“Elu täis üllatusi : Helga Nõu 75: maale ja mõtteid 1956-2009 : segiläbi, nagu mõtted ikka tulevad” (Tartu 2009)*"Jääauku" (jätk raamatule "Appi!"; Tartu 2010)

"Valetaja". Mälestused, tõeotsimised (Tallinn 2011)

"Mahajätjad" (Tallinn 2013)

Tõlkeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Astrid Lindgreni

  • “Vaata, Madicken, lund sajab!“ (Stockholm 1984)
  • “Kui väike Ida tahtis teha vempu“
  • “Mina tahan ka koolis käia“ (Stockholm 1985)

Kerstin Thorvalli

  • “Õhtujutud Andresest, varsti 4“ (Stockholm 1985)

(eesti keelde) Aleksander Raukase

  • “Reisimärkmeid ühe ränduri elust”(“Reseanteckningar ur en vandringsmans liv“)

(rootsi keelde)

Peale selle on ta tõlkinud ka oma novelle ning tema loomingut on veel tõlgitud soome, läti, rootsi ja vene keelde. "Ood lastud rebasele" on tõlgitud rootsi keelde (2007). "Kuues sõrm" on väljaandmisel läti keeles (2010).

Ühiskondlik/rahvuslik tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti Paadiklubi „Nautici“ (1985-1992)
  • Uppsala Eesti Selts (1961-1974)
  • Väljaanne „Eesti Kroonika 1957“
  • Ajakiri „Tulehoidja“ (1952-1957)
  • Eesti Komitee (1962-)
  • Eesti Kultuuri Koondis Rootsis (1963-)
  • Liberaalne Erakond (1966-1979)
  • Lõuna-Rootsi Eesti Maja (1972-)
  • Kirjastus „Eesti Kirjanike Kooperatiiv“ (1973-1996)
  • Eesti Kirjanduse Fond (1974-1975)
  • Rootsi Eestlaste Esindus (1975-1978)
  • Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut (1975-1993)
  • Sveriges Invandrarförfattarförbund (1975-1997)
  • Balti Instituut (1976-1996)
  • Rootsi Kirjanike Liit (1977-1997)
  • Välismaine Eesti Kirjanike Liit (1977-2000)
  • E.E.L.K Uppsala Kogudus (1978-)
  • Ühing „Metroo“ (1981-1993)
  • Uppsala Eesti Skautlike Noorte Sõprade Selts (1981-1998)
  • Rootsi Õpetajate Liit (1983-1999)
  • PEN-klubi (1985-1992)(2010- )
  • Uppsala Eesti Klubi (1986-2000)
  • Eesti Kirjanike Liit (1992-)
  • Eesti Kirjanduse Selts (2000-)

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]