Heldur Jõgioja
Heldur Jõgioja (21. september 1936 – 21. aprill [1] 2010 Maarjamõisa haigla, Tartu) oli eesti muusik, helilooja, kirjanik ja ajakirjanik. Enne lapsendamist kandis ta nime Bronislaw Vjazhowsky.[2]
1964. aastal lõpetas Jõgioja Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna ning aastatel 1960–1965 töötas ta Kohtla-Järvel ja Tartus juristina.
Ta avaldas luulekogusid, kirjutas ajaloolisi näidendeid, romaane ja novelle.
1964. aastal alustas ta tegevust Õhtulehe reporterina.
Jõgioja tegi saateid Tartu Alo TV-s ja Põlva raadiojaamas Raadio Marta ning avaldas artikleid Elva Postimehes, Videvikus ja Kesknädalas.
Ta lõi ligi 300 laulu ja tuhat lauluteksti. Jõgioja oli ansambli Suveniir juhtfiguur.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema poeg on trummar Peeter Jõgioja, lapselaps on muusik Siim Jõgioja.
Raamatuid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Eesti Rukki Seltsi laulik". Kirjastus LeHelMus. ISBN 9790540020859
- "Kaika Lainest Vangani". ISBN 9789949159260
- "Kriminaalne tragikomöödia". ISBN 9789949187775
- "Himmleri Tartust pärit ihuarst". Kirjastus LeHelMus. ISBN 9789949188598
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Postimees, Näod ja teod 2010, 31. detsember 2010, lk. 24
- ↑ ""Heldur Jõgioja ei ole enam"". ohtuleht.ee. Vaadatud 17.08.2012.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 5146
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Sandra Otsus. Heldur Jõgioja: võõrast verd külamuusik. Õhtuleht. 8. aprill 2000
- Arvo Uustalu. Heldur Jõgioja - tuhat laulu, sada plaati, kolm näidendit ja kaks luulekogu. Eesti Päevaleht. 2. september 2006