Heinrich Wölfflin

Allikas: Vikipeedia
Heinrich Wölfflin

Heinrich Wölfflin (21. juuni 1864, Winterthur19. juuli 1945 Zürich) oli Šveitsi kunstiteadlane.

Heinrich Wölfflin oli klassikalise filoloogi Eduard Wölfflini poeg. Isa oli Müncheni ülikooli õppejõud, kes aitas asutada ladina keele kokkuvõtlikku projekti Thesaurus Linguae Latinae, mis algas 1894 ja lõpeb eeldatavasti 2050. aasta paiku.

Heinrich Wölfflin õppis Baseli ülikoolis Jacob Burckhardti käe all ajalugu ja kunstiajalugu, Berliini ülikoolis filosoofiat ning Müncheni ülikoolis kunstiajalugu ja filosoofiat. Õpingud lõppesid 1886 Hegeli filosoofiast mõjutatud väitekirja kaitsmisega teemal "Prolegomena zu einer Psychologie der Ardhitektur" ("Sissejuhatus arhitektuuripsühholoogiasse"). Tänapäeval peetakse seda üheks kunstipsühholoogiale aluse pannud tekstidest.

Aastal 1893 sai temast oma õpetaja Burckhardti järglane kunstiajaloo professorina Baseli ülikoolis. Ta töötas ka 1901–1912 Berliini ülikoolis ja 19121924 Zürichi ülikoolis. Tema õpilaste seas olid August Grisebach, Ernst Gombrich, Kurt Gerstenberg, Carl Einstein, Hermann Beenken, Ernst Gall, Hans Rose ja Wilhelm Worringer.

Berliini ülikoolis tutvus ta Adolph Goldschmidtiga, kellega tal kujunes püsiv erialane kirjavahetus.

Wölfflini kolm peateost on "Renaissance und Barock" ("Renessanss ja barokk", 1888), "Die Klassische Kunst" ("Klassikaline kunst", 1898) ja "Kunstgeschichtliche Grundbegriffe" ("Kunstiajaloo põhimõtted", 1915). Need teosed on olulised tänapäevalgi.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Brush, Kathryn (1996). The shaping of art history. Wilhelm Vöge, Adolph Goldschmidt, and the study of medieval art. Cambridge: Cambridge University Press.