Heiki Pärdi

Allikas: Vikipeedia

Heiki Pärdi (sündinud 22. aprillil 1951 Raikküla külanõukogus Rapla rajoonis) on eesti ajaloolane ja etnoloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Heiki Pärdi on kolhoosniku poeg. Ta lõpetas 1969 Järvakandi Keskkooli, 1974. aastal Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna ja sai 1996. aastal samast magistrikraadi etnoloogias väitekirjaga "Muuseum – kultuurinähtus ja kultuuriuurimise allikas".[1]

Oli 1974–1987 ja 1989–2000 Eesti Rahva Muuseumis teadur, osakonnajuhataja ja teadusdirektor, 2000–2005 Tartu Kunstimuuseumi direktor. Alates 2005. aastast on ta Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor, alates 2020. aastast Eesti Vabaõhumuuseumi vanemteadur.[1]

1991–1992 oli ta ka Tartu Ülikooli Eesti ajaloo kateedri õpetaja, 1992–1995 ajaloo osakonna assistent, aastast 2005 on ta TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia koosseisuväline õppejõud (eesti rahvakultuur, Eesti ja Põhjala traditsiooniline arhitektuur). Pärdi on õpetanud ka etnoloogiat ja museoloogiat.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: eesti rahvakultuur, kultuurilugu ja maa-arhitektuuri areng. Osalenud ja juhtinud mitmeid etnograafilisi ekspeditsioone Eestis ja teiste soome-ugri rahvaste aladel. Oli 1996–1999 Eesti Teadusfondi projekti "Kodu kui kultuuritegur 20. sajandi Eestis" juht. Olnud Pro Ethnologia ja Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatu ning Eesti Vabaõhumuuseumi järgväljaannete Suitustare ja Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised peatoimetaja. Üle 100 teadustrükise.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Rahva Muuseumi kodumaised esemekogud. Ethnographica paikkondlik päritolu. // ERM aastaraamat XL. Tartu 1994
  • Muutuv maailm ja muuseumid. // Akadeemia (1996) 9
  • Eesti rahvakultuur (kaasautor E. Vunder; koostanud ja toimetanud A. Viires). Tallinn 1998, 2. trükk 2007
  • Muuseum ja tänapäev. Kaasaja dokumenteerimise probleeme kultuuriloomuuseumides. // ERM aastaraamat XLIII. Tartu 1999
  • Eestlaste maailmapilt XX sajandil. Talupoegliku ajakäsituse murenemine. // Akadeemia (2001) 1
  • Argitriviaalsused ja kultuur. Miks eestlased võtavad toas jalad lahti. // Tuna (2001) 1
  • "Loomulike vajaduste" rahuldamise viisid Eestis 20. sajandi algupoolel. // ERM aastaraamat. Tartu 2002.
  • Kasimata talupojad ja kabedad intelligendid: hügieeni olukord 20. sajandi alguse Eesti külas. // Tuna (2002) 4
  • Eesti taluhäärberid. Tänapäev. Tallinn 2005
  • Eesti talumaja moderniseerumine 1850–1940. // Suitsutare 4. Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinn 2007
  • Eesti taluhäärberid II. Tänapäev. Tallinn 2007
  • Eesti taluhäärberid III. Tänapäev. Tallinn 2010
  • Maa ja linna vahepeal I. Lühiülevaade Eesti alevite kujunemisest ja argikultuurist // Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2. Tallinn, 2010
  • Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu 1840-1940. Tänapäev. Tallinn 2012
  • Mulgimaa sünd. Ääremärkusi ühe maastikulise mälupaiga kujunemisloole (koos Linda Kaljundi ja Hannes Palanguga) // Maastik ja mälu. Pärandiloome      arengujooni Eestis. Koostanud ja toimetanud Linda Kaljundi ja Helen Sooväli-Sepping. TLÜ Kirjastus 2014
  • Ülevaade Eesti taluhoonestusest 20. sajandi alguses 1929. aasta  põllumajandusloenduse andmeil. – Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 5. Tallinn 2016
  • Sissevaade Peipsi lääneranniku vene taluarhitektuuri. – Suitsutare 7. Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinn 2016
  • Eesti argielu, teekond moodsasse maailma. Tänapäev. Tallinn 2017
  • Ürgne ühepuupaat – lootsik, vene, haabjas – Soomaal ja mujal Eestis. – Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised 6. Tallinn 2018
  • Eesti talu. Uuem taluarhitektuur 1850-1950. Tammeraamat. Tallinn 2021

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
  2. "Presidendilt saab tänavu teenetemärgi 99 inimest" ERR, 5. veebruar 2014

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 139

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.