Hazel Rose Markus

Allikas: Vikipeedia

Hazel Rose Markus (sünninimi Hazel June Linda Rose; sündinud 1949. aastal Londonis) on tuntud sotsiaalpsühholoog ja kultuuripsühholoogia arendaja. Ta töötab Stanfordi Ülikoolis Californias. Teda huvitavad uurimisvaldkonnad on seotud kultuuri, rahvuse, identiteedi, emotsioonide, soo ja motivatsiooniga.

Markus on seotud järgmiste organisatsioonidega: American Academy of Arts and SciencesAmerican Psychological Association, Association for Psychological Science.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Markuse ema oli inglasest katoliiklane ja isa Ameerika juut. Markus emigreerus nelja-aastaselt koos perekonnaga Inglismaalt USA-sse ja asus elama California osariigis San Diegos.

Markus omandas San Diego ülikoolis psühholoogia erialal bakalaureusekraadi. Seejärel sai ta Michigani ülikoolis doktorikraadi ning temast sai õppejõud ja sotsiaaluuringute instituudi teadur.

1994. aastal läks ta koos abikaasa Robert Zajonciga tööle Stanfordi psühholoogia osakonda, kus jätkas tööd psühholoogia professori ja võrdleva uurimiskeskuse (Center for Comparative Studies in Race ja Ethnicity) kaasasutajana ning pühendus teadustöös kultuuride ja isikute (ingl.k: selves) omavahelise mõju uurimisele.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Markuse kõige silmapaistvam panus sotsiaalpsühholoogiasse on tema mina-skeemide teooria,[1] kultuuri ja mina seotusest ning sõltumatu ja sõltuva mina erinevustest.[2] Mina-skeem on kognitiivne kujutis, mis korraldab teadmisi enda kohta ja juhib enesealase info töötlemist. Markuse 1977. aasta uuringus lahendasid osavõtjad reaktsiooniaja ülesannet, kus neile näidati isikuomadusi ning osavõtja pidi hindama, kas omadus käib tema kohta, ning vajutama ühele kahest nupust: "Mina" või "Mitte mina". Kui osavõtja oli varem öelnud, et isikuomadus käib tema kohta, siis vajutas ta ülesande ajal "Mina" nuppu kiiremini kui need, kes ütlesid eelnevalt, et see isikuomadus kirjeldab teda vähesel määral. Kiirem reaktsiooniaeg näitab isikuomaduste seost mina-skeemiga. Mina-skeem ja mina-kujutis on ühed enimuuritud teooriad tänapäeva sotsiaalpsühholoogias.

Markus on ka üks kultuuripsühholoogia eestvedajatest, mis uurib, kuidas kultuurikontekstid kujundavad ja peegeldavad inimese emotsioone, kognitiivsust, motivatsioone ja teisi psühholoogilisi protsesse, mida Markus ja tema kaasautorid nimetavad kokkuvõtlikult kultuuri ja üksikisiku vastastikuseks määravuseks ehk "kultuuritsükliks".

Viimasel ajal on ta uurinud mitmerassilist identiteeti,[3][4] mille puhul ta on avastanud, et kui eri ankeetides (näiteks rahvastikuloendus) on olemas etnilise kuuluvuse lahter ning mitmerassilised isikud ei saa seal märkida rohkem kui ühte vastust, siis nende enesehinnang langeb. Lisaks tunnistavad mitmerassilised isikud, kes kuuluvad kõrgemasse sotsiaal-majanduslikku klassi, tõenäolisemalt, et nad on mitmerassilised. Asiaadid/valged märgivad ennast kõige tõenäolisemalt mitmerassilisena, neile järgnevad mustanahalised/valged ja seejärel latiinod/valged.

Markus on uurinud ka Ida-Aasia ja Euroopa-Ameerika kultuurinormide erinevusi[5] ja bioloogilisi erinevusi, mis tulenevad erinevatest kultuuriperspektiividest ja praktikatest.[6] Markus leidis, et vanemad jaapanlased tundsid vananedes suuremat personaalset arengut, samal ajal kui vanemad ameeriklased tundsid selles vallas langust. Vanemad jaapanlased peavad omavahelisi suhteid ka paremaks. Kuid nii jaapanlased ja ameeriklased tunnevad, et vananedes muutub elu eesmärgipäratumaks. Markus on selles uuringuvaldkonnas endiselt väga aktiivne.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2002 – Donald T. Campbell Award
  • 2008 –American Psychological Association Distinguished Scientific Contribution Award
  • 2012 – Society of Experimental Social Psychology Distinguished Scientist Award

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Markus, Hazel Rose (1977). "Self-schemata and processing information about the self". Journal of Personality and Social Psychology 35: 63–78.
  2. Markus, Hazel Rose; Kitayama, Shinobu (April 1991). "Culture and the self: Implications for cognition, motivation, and emotion". Psychological Review 98 (2): 224–253.
  3. Townsend, S. S. M., Fryberg, S. A., Wilkins, C. L., & Markus, H. B. (2012). Being mixed: Who claims a biracial identity?. Cultural Diversity and Ethnic Minority Psychology, 18(1), 91-96.
  4. Townsend, S.S.M., Markus, H.R., Bergsieker, H.B. (2009). My choice, your categories: The denial of multiracial identities. Journal of Social Issues. 65(1), 185-204.
  5. DiMaggio, P., & Markus, H. R. (2010). Cultural and social psychology:converging perspectives. Social Psychology Quarterly, 73(4), 347-352.
  6. Coe, C. L., Love, G. D., Karasawa, M., Kawakami, N., Kitayama, S., Markus, H. R., … Ryff, C. D. (2011). Detailed record population differences in proinflammatory biology: Japanese have healthier profiles than americans. Brain, Behavior, and Immunity, 25(3), 494-502.