Havel

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib jõest; Tšehhi kirjaniku ja poliitiku kohta vaata artiklit Václav Havel

Havel
Havel
Havel
Lähe Mecklenburgi järvedest
Suubub Elbe jõkke
Valgla maad Saksamaa
Valgla pindala 23 858 km²
Pikkus 334 km
Langus 40,6 m
Parempoolsed lisajõed Rhin
Vasakpoolsed lisajõed Spree, Nuthe
Grosser-Zernsee-26-IV-2007-565.jpg

Havel on jõgi Saksamaal, Elbe parempoolne lisajõgi.

Haveli jõgi on 334 km pikk ja 23 858 km² valglaga [1]. Ta algab 62,6 ja lõpeb 22 meetri kõrgusel, tema langus on 40,6 m. Suudmes on Haveli vooluhulk 14–188, keskmiselt 88,8 m³/s. Suurim registreeritud vooluhulk Haveli suudmes on olnud 276, väikseim 7,24 m³/s.

Ta algab Mecklenburgi järvedest Neustrelitzist kümmekond kilomeetrit loodes ja voolab lõunasse. Tema valglasse kuulub suurim Mecklenburgi järvedest, Müritz. Ta voolab läbi hulga tillukeste järvede, läbi Wesenbergi, Fürstenberg/Haveli, Zehdenicki, Oranienburgi ja Hennigsdorfi. Seejärel ühineb ta Berliinis vasakpoolse lisajõe Spreega, suundub loodesse, pärast Werder am Haveli läbimist edelasse, pärast Brandenburgi pöördub loodesse ning läbib Premnitzi ja Rathenowi. Siis suubub temasse suurim parempoolne lisajõgi Rhin ja Havel suubub parempoolse lisajõena Elbesse. Põhiosa jõest asub Brandenburgi liidumaal, väike osa ka Berliinis, aga jõesuue asub Saksi-Anhaltis. [2]

Havelil on ühendus mitme kanaliga. Oranienburgis ulatuvad temasse Oderi–Haveli kanal ja Rhini–Haveli kanal, Hennigsdorfis Haveli kanal ja Brandenburgis Elbe–Haveli kanal. Pisut Rathenowist allavoolu suubub temasse Suur Haveli peakanal. [2]

Haveli suurim lisajõgi on Spree. Nende ühinemiskohas Berliinis Spandaus on Spree vooluhulk (38 m³/s) suurem kui Haveli vooluhulk (15 m³/s). Haveli suudmest on jõge mööda Haveli lähtesse 334 km, aga Spree lähtesse 560 km.

Haveli lang on väga väike. Seetõttu tekitavad Elbe üleujutused ka Haveli alamjooksul üleujutusi.

Haveli sängi on puhastatud ja süvendatud, et ta oleks paremini laevatatav. Seetõttu loetakse ta laevatatavaks 250 km ulatuses, suudmest kuni Userini järveni. Parema laevasõidu huvides on jõel 12 lüüsi, millest esimene rajati Brandenburgi 15451548, teine Rathenowi 1884 ja seni viimane Spandausse 2002.

Haveli kesk- ja alamjooksu piirkonda nimetatakse Havelimaaks (Havelland). Selle piirkonna tuumiku moodustab maa-ala, mida piiravad põhjast Rhin ja Rhini–Haveli kanal ning idast, lõunast ja läänest Havel. [2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Bewirtschaftungsmöglichkeiten im Einzugsgebiet der Havel Axel Bronstert ja Sibylle Itzerott, Potsdam 2006 (pdf)
  2. 2,0 2,1 2,2 Suur maailma atlas, lk. 56-57

52.8752777812.00444444