Hatsa keel

Allikas: Vikipeedia
Hatsa keel
Kõneldakse Tansaania
Piirkonnad Eyashi järv, Shinyanga, Singida, Manyara, Iramba
Kokku kõnelejaid 800[1]
Keelesugulus isolaatkeel
Keelekoodid
ISO 639-1 hts

Hatsa keel on isolaatkeel, mida räägitakse peamiselt Ida-Aafrikas Tansaanias Eyashi järve lähistel ning samuti Singida, Shinyanga ja Manyara piirkonna ning Iramba ja Masawa rajooni ümbruses.[1] Seda keelt kõneleb umbes 800 inimest, kuid kõnelejaskonna vähenemise tõttu on see hakanud hääbuma ning oma tähtsust suhtluskeelena kaotama. Sellegipoolest peetakse keelt elujõuliseks, mis võib tuleneda põliskõnelejate pikaajalistest traditsioonidest ja kommetest, mida sealses piirkonnas tugevalt väärtustatakse.[2] Hatsa keelt on peetud ka khoisani keelkonda kuuluvaks ning sandawe keelt sellega lähedalt seotuks,[3] kuigi nii geograafiliselt kui ka lingvistiliselt eksisteerib liiga palju erinevusi, mis takistavad hatsa keele liigitamist sinna.[1]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne kokkupuudet suahiili keelega puudusid hatsa keelest arvsõnad ja numbrid peaaegu täielikult. Põlisarvsõnadeks olid itchâme 'üks' ja píhe 'kaks'. Sámaka 'kolm' on laenatud datooga keelest ning bóne 'neli', botáno 'viis', and ikhúmi 'kümme' on sukuma keelest. Áso 'palju' on mõeldud kasutamiseks, kui tegemist on viie või sellest suurema arvuga. Muudel puhkudel puudub igasugunegi teine süstemaatiline viis numbrite kasutamiseks ilma suahiili keeleta.

Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täishäälikuid on hatsa keeles 5 [i e a o u]. Pikad vokaalid võivad esineda juhul, kui vokaalidevaheline [ɦ] jäetakse vahele. Nasaalsed täishäälikud võivad samuti esineda, kuigi neid peetakse võrdlemisi ebatavalisteks. Enne glotaalseid nasaalimihäälikuid muutuvad kõik täishäälikud nasaalseks.[4] Hatsa keel ei kuulu ametlikult toonikeelte hulka, kuigi selles võib täheldada tooniaktsenti, mistõttu ei ole paljud üksmeelel selle keele klassifikatsioonis. Selle keeles eksisteerivad 3 erinevat tooni: tõusev, ühtlane ja langev. Sellegipoolest tuleb tõdeda, et toonidevahelised piire on raske eristada, mistõttu keeleteadlased kahtlevad erinevate sõnade tonaalses liigitamises. Praeguse süsteemi järgi jagatakse nimisõnu toonide erineva kombinatsiooni järgi 5 rühma (ÜÜÜ, ÜÜL, ÜTT, TÜL, TÜT). T – tõusev, Ü – ühtlane ja L – langev.

Konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Labiaal Dentaal Alveolaar Postalveolaarne Palataal Velaar Epiglotaal Glotaal
Tsentraal Lateraal Tsentraal Lateraal Tsentraal Lateraal Tavaline Labialiseeritud
Avulsiiv Aspireeritud /ᵏǀʰ/ ch /ᵏǃʰ/ qh /ᵏǁʰ/ xh
Helitu klusiiv ᵏǀ c ᵏǃ q ᵏǁ x
Nasaal (/ᵑʘʷ
~ ᵑʘˀ/

mcw)1
ᵑǀ nc ᵑǃ nq ᵑǁ nx
Glotaalne nasaal1 ᵑǀˀ cc ᵑǃˀ qq ᵑǁˀ xx
Klusiil Aspireeritud /pʰ/ ph /tʰ/ th /kʰ/ kh /kʷʰ/ kwh
Peenendatud /p/ p /t/ t /k/ k /kʷ/ kw /ʔ/
Heliline /b/ b /d/ d /ɡ/ g /ɡʷ/ gw
Ejektiiv (suruhäälik) (/p/ʼ bb)2
Aspireeritud prenasaal /mpʰ/ mp /ntʰ/ nt /ŋkʰ/ nk
Heliline prenasaal /mb/ mb /nd/ nd /ŋɡ/ ng /ŋɡʷ/ ngw
Nasaal /m/ m /n/ n /ɲ/ ny /ŋ/ ng’ /ŋʷ/ ng’w
Afrikaat Aspireeritud /t͜sʰ/ tsh /t͜ʃʰ/ tch /c͜ʰ/ tlh
Helitu klusiil /t͜s/ ts /t͜ʃ/ tc /c͜/ tl
Heliline /d͜z/ z /d͜ʒ/ j
Ejektiiv (suruhäälik) /t͜sʼ/ zz /t͜ʃʼ/ jj c͜ʼ dl3 /k͜xʼ/ gg4 /k͜xʷʼ/ ggw
Aspireeritud nasaal /nt͜sʰ/ nts
Heliline nasaal /nd͜z/ nz /ɲd͜ʒ/ nj
Frikatiiv /fʷ/ f /s/ s /ɬ/ sl /ʃ/ sh (/ʜ/ hh)6
Poolvokaal /ɾ ~ l/ l5 /j/ y /w/ w /ɦ ~ h/ h7

Imihäälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

1990ndatel läbi viidud uuringutes leiti hatsa keeles 3 peamist avulsiivi tüüpi, milleks olid dentaalne [ǀ], alveolopalataal-tsentraalne [!] ja lateraalne [ǁ]. Iga tüübiga saab moodustada veel 4 erinevat häälikut, mistõttu võib keeles leida ühtekokku 12 avulsiivi vormi. Neile võivad järgneda helitu suuhäälik [kǀ, k!, kǁ], heliline nasaal [ŋǀ, ŋ!, ŋǁ] ja helitu nasaalhäälik koos glotaalse kõlaga [ŋ°ǀ', ŋ°!', ŋ°ǁ'].[5]

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimisõnad ja asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimisõnadel on kindel grammatiline sugu koos ainsuse või mitmuse tunnusega, mida väljendatakse erinevate sufiksite abil.

sg. pl
mask -bii
fem -ko -bee

Grammatilise soo märkimine on muutunud metafooriliseks, mis avaldub kombes kõik maskuliinsed sõnad feminiinseks muuta, kui objekt on märgatavalt ümmargune. Sama kehtib ka feminiinsete sõnade muutmises maskuliinseteks, kui kõne all olev objekt on märkimisväärselt kõhn. Selline soo määramine eristab isegi marjapuud (f) nende marjadest (m). Nimisõnad, mis väljendavad massi, omandavad mitmuse tunnuse, nagu näiteks atibii 'vesi'. Hatsa keeles on kujunenud tava, mille kohaselt on peaaegu kõik aega väljendavad nimisõnad meessoost, samal ajal kui suunda kirjeldavad nimisõnad on enamasti naissoost.

Surnud loomade nimetamine järgib aga teistsugust reeglit. Surnud sebra mainimiseks kasutatakse hantahee tuletist hantahii. Need sõnatuletised ei ole nimi- vaid tegusõnad käskivas kõneviisis. Hatsa keel kasutab VSO sõnajärge, kuigi VOS ning SVO on samuti äärmiselt sagedased.


Asesõnad ja määrsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Personaalsed ja demonstratiivsed asesõnad:

mask sg fem sg fem pl mask pl
1. eksklusiiv ono onoko ôbee ûbii
1. inklusiiv onebee unibii
2. isik the theko ethebee ithibii
3. lähedane hama hako habee habii
3. tuntud bami bôko bee bii
3. kauge naha nâko nâbee nâbii
3. nähtamatu himiggê himiggîko himiggêbee himiggîbii

Lisaks tabelis mainitud asesõnadele eksisteerivad veel mõned koos nendele omaste liitsõnadega. Määrsõnu moodustatakse 3. isiku vormidest, kui lisada neile lokatiivi käände tunnus –na: hamana 'siin', habeena 'seal', nana 'seal kaugemal', himiggêna 'seal taga'.

Verbid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hatsa keeles võib leida mitmeid abitegusõnu: verbidele järgnevad ka- ja ya-'seejärel', akhwa- väljendab eitust ning subjunktiivi i-. Abitegusõnad varieeruvad ning võivad moodustada ebaregulaarsete tegusõnadega uusi vorme. Verbid jagunevad ernevate toonikombinatsiooni järgi 4 rühma (LT, TL, TT, LL).

Eelnev/
Olevik
Järgnev/
Minevik
Potentsiaalne
konditsionaal
Veridikaalne
konditsionaal
Imeratiiv/
hortatiiv
subjunktiiv
1. sg -ˆta -naa -nee -nikwi -na
1. eksklusiiv -ota -aa -ee -ukwi -ya
1. inklusiiv -bita -baa -bee -bikwi (use 2pl) -ba
2. sg -tita ~ -hita -taa -tee -tikwi -V -ta
2. f.pl -(he)têta -(he)tea -hetee -ˆtîkwi -(ˆ)te
2. m.pl -(hi)tîta -(hi)tia -hitii -(ˆ)si
3. m.sg -heya -hamo -heso -kwiso -ka -so
3. f.sg -hako -hakwa -heko -kwiko -kota -ko
3. f.pl -hephee -hame -hese -kwise -keta -se
3. m.pl -hiphii -hami -hisi -kwisi -kitcha -si

Objekti märkimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Verbidele võivad liituda kahte sorti sufiksied, et kindlaks määrata otsesene (OO) ja kaudne (KO) objekt. KO-sufikseid kasutatakse ka omanduse näitamiseks (mako-kwa 'minu pott', Mako-ha-kwa 'See on minu pott'). Esimeses näites viitab –kwa liide omamisele ning teises näidatakse –ha liitega 3. isiku meessugu, sest mako on meessoost sõna.

Omastusliide/objekti märkimine
ainsus mitmus
OO KO OO KO
1. eksklusiiv -kwa -hoba -ya
1. inklusiiv -hona ~ -yona
2. mask -hena -hina
2. fem -na
3. mask -ha ~ -ya ~ -na -ma -hitcha
3. fem -ta -sa -heta

Mõlemad sufiksid võivad sõnas samal ajal esineda ainult siis, kui sõnale on juba liidetud OO-sufiks, mis on 3. isikus. Lauses hanta-hi-kwa-te (ma sain sebra) viitab –hi liide sebrale kui objektile (3, isiku feminiinses singularis), kellele tegevus on suunatud (OO), samal ajal, kui –kwa liide märgib tegijat (1. isiku singularis), kes sebra kätte sai. –te liide näitab käskivat kõneviisi. Kuna sebra on väljendatud eelpool mainitud lauses triumfaalset nimetusega, võib ta omandada ka teistsuguse sufiksi, mida tabelis pole kirjas.

Surnud loomade nimetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hatsa keel on saanud teatud tähelepanu tosinkonna „võidutseva“ nimetuse eest, mida omistatakse surnud loomadele, et teavitada teisi nende kättesaamisest. Triumfaalsed nimetused on käskiva kõneviisi ainsuses:

Loom Üldnimetus Triumfaalne nimetus
sebra dóngoko hantáhii
kaelkirjak zzókwanako háwahii
pühvel naggomako tíslii
leopard nqé, tcánjahi henqéhee
lõvi séseme hubúhee
kanna khómatiko hubúhii
aafrika antiloop p(h)óphoko dlunkúhii

Kirjasüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hatsa keeles puudub kirjasüsteem ning seda kantakse peamiselt suulisel teel edasi.[1]

Bibliograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Sands, Bonny E. (1998) 'The Linguistic Relationship between Hadza and Khoisan' In Schladt, Matthias (ed.) Language, Identity, and Conceptualization among the Khoisan (Khoisani uuringud Vol. 15), Köln: Rüdiger Köppe, 265–283.
  • Bonny Sands, Ian Maddieson, Peter Ladefoged (1993). 'The Phonetic Structures of Hadza', UCLA Working Papers in Phonetics, No. 84: Fieldwork Studies in Targeted Languages.
  • A.N. Tucker, M.A. Bryan, and James Woodburn as co-author for Hadza (1977). 'The East African Click Languages: A Phonetic Comparison'. In J.G. Moehlig, Franz Rottland, Bernd Heine, eds, Zur Sprachgeschichte und Ethnohistorie in Afrika. Berlin: Dietrich Diener Verlag.
  • Edward Elderkin (1978) Loans in Hadza: internal evidence from consonants. Occasional Papers 3. Dar es Salaam.
  • Kirk Miller (2008) 'Hadza Grammar Notes'. 3rd International Symposium on Khoisan Languages and Linguistics, Riezlern.
  • (2009) 'Highlights of Hadza fieldwork'. LSA, San Francisco.
  • Mikael Parkvall (2006). "Limits of Language", Battlebridge Publications.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Hadza. Language of Tansania. The Ethnologue http://www.ethnologue.com/about/language-status
  2. Hadza. Lake Forest College http://www.lakeforest.edu/academics/programs/environmental/courses/es368/vlaar.php
  3. The Khoisan Language Family http://www.ling.fju.edu.tw/typology/Khoisan.htm
  4. The Phonetic Structures of Hadza. Bonny Sands, Ian Maddieson and Peter Ladefoged elanguage.net/journals/sal/article/download/1313/888
  5. Lost Tribes. Historical implications of Click Consonants in Hadza http://wrinklefootedcar.blogspot.com/2010/05/historical-implications-of-click.html

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]