Harry Veber

Allikas: Vikipeedia

Harry Veber (ka Veeber, Weber, Prantsusmaal ka Henri Weber; 26. juuni 1913 Peterburi2. juuni 2000 Québeci provints, Kanada) oli eesti poksija.

Veber lõpetas 1932. aastal Tartu linna poeglastegümnaasiumi.

Ta läks sama aasta mais kaitseväkke ja teenis oma aega mereväe õppekompaniis Tallinnas. Ta teenistusaeg sai läbi jaanuaris 1934, tema auaste oli siis 1. järgu madrus.

Ta asus Tartu Ülikooli õppima keemiat, kuid loobus sellest varsti. Akadeemiliselt oli ta Fraternitas Liviensise liige.

Harrastuspoksijana[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli 1934. aastal Eesti meister poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg).

Elukutselise poksijana[muuda | muuda lähteteksti]

Ta elas 1934–1936 peamiselt Prantsusmaal ja üritas valmistuda profipoksija karjääriks. Ta läks 1936. aastal Madalmaadesse ja Belgiasse ning 1938. aastal USA-sse ning poksis septembrist 1936 kuni oktoobrini 1939 elukutselisena. Ta pidas kokku 12 kohtumist, millest võitis 6 (neist 3 nokaudiga) ja kaotas 4 (neist 1 nokaudiga) ning 2 kohtumist jäi viiki.

Veber jäi pärast profikarjääri lõppu 1939. aastal USA-sse edasi ja jätkas õpinguid kõrgkoolis kehalise kasvatuse alal. Ta asus 1950. aastal ümber Kanadasse ning töötas seal kindlustusametnikuna.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Poksija Weeber elukutseliseks". Postimees, 28. september 1934. Lk 7
  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918 - 1944. 3. kd. Tartu Ülikool, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Teadusfond. Tartu 1994. Lk 178

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]