Harry Männil

Allikas: Vikipeedia

Harry Männil (17. mai 1920 Tallinn[1] või Tartu[2]11. jaanuar 2010 San José) oli eestlasest ärimees, kes tegutses peamiselt Venezuelas.

Wiesenthali keskuse juht Efraim Zuroff süüdistas teda juutide hävitamises,[3][4][5] kuid Eesti uurimisorganid mõistsid ta õigeks.[6]

Elutee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sündis 1920. aastal Tallinnas rauakaupmehe peres. 1938. aastal lõpetas Gustav Adolfi gümnaasiumi. Aastail 19391940 õppis ta majandust Tartu ülikoolis ja Tallinna tehnikaülikoolis.

Tegevus Teise maailmasõja ajal[muuda | redigeeri lähteteksti]

1941. aasta septembris asus tööle Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse Poliitilises Politseis. Kuulas vahistatuid üle, nende seas ka juute.

Juunis 1942 vabastati politsei teenistusest, selle täpne põhjus pole teada. Tema tegevuse tundis huvi Saksa julgeolekupolitsei - gestaapo.

Sügisel 1943 lahkus ta Soome, sealt järgmisel aastal edasi Rootsi.

Tegevus pärast Teist maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsis hakati tema mineviku vastu huvi tundma ning ta kolis veebruaris 1946 Venezuelasse.

Ta oli edukas ärimees, kes lävis nii David Rockefelleri, Ariel Sharoni ja Gerald Fordi kui ka Vaino Väljase ning Edgar Savisaarega.

Ta osales Grupo ACO loomisel, sealt lahkumisel 1994. aastal lõi uue äriimpeeriumi Grupo Oriand. Männilile kuulusid ka farmid Costa Ricas.

Ta on suurepärase Kolumbuse-eelse kunsti kogu omanik. Samuti kuulus talle Eduard Wiiralti teoste kollektsioon. 1997. aastal asutas Männil koos Henry Radevalliga Wiiralti-nimelise graafikaauhinna.

Harry Männil suri 11. jaanuaril 2010. Tema tuhk on paigutatud tema Costa Ricas asuva rantšo kabelisse.

Olev Remsu on Harry Männilist avaldanud elulooraamatu "Elitaarne mees Harry Männil" (Tänapäev, 2011).

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

1955. aastal abiellus Harry Männil Mazula D'Empairega. Neil on neli last.

Ta oli katoliiklane, Malta ordu rüütel ja Korp! Vironia vilistlaskogu liige.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eestlased on tegijad
  2. "Vene telekanal jahtis Harry Männilit", Postimees Online, 21. märts 2005
  3. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/DBD9DDDA3AB9AB49C22570EB004C1FA7
  4. http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=10245
  5. http://si.kongress.ee/?a=page&page=42e12d2939bde15516335&subpage=43c2ce3d0ddc7853b5605
  6. http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=4716

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]