Harilik viirpuu

Allikas: Vikipeedia
Harilik viirpuu
Taime rombjad, sügava hõlmaga lehed ja tema viljad
Taime rombjad, sügava hõlmaga lehed ja tema viljad
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Roosilaadsed Rosales
Sugukond: Roosõielised Rosaceae
Alamsugukond: Enelalised Spiraeoideae
Perekond: Viirpuu Crataegus
Liik: Harilik viirpuu
Ladinakeelne nimetus
Crateagus rhipidophylla
Gand.

Harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) on roosõieliste sugukonda arvatud taimeliik.

Harilik viirpuu on looduslikult levinud Kesk-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaal, Lõuna-Skandinaavias ja Baltikumi lääneosas.

Harilik viirpuu on madal puu või kõrge põõsas kõrgusega 5–8 m. Võrsetel leiduvad üksikud 0,5–1,5 cm pikad astlad. Lehed on laiad ja munajad, kahe väiksema abilehega. Suur leht on 2-3 sügava hõlmaga. Leherool on karvad. Sügisel on lehed kollased.

Viirpuu õitseb juuni I ja II dekaadil. Õisikud on 10–15-õielised, kännasjad. Ühe õie läbimõõt on 1,2–1,5 cm.

Viirpuul on õunvili. Viljad on ovaalsed, punased, 1–1,5 cm läbimõõdus. Viljaliha on kollane, jahukas, mõrkjas, 1 luuseemnega. Viljad valmivad septembris.

Viirpuu on hea meetaim. Tema viljadest ja õitest valmistatakse südamerohtusid. Viirpuid kasvatatakse üksikult ja pöetava hekina.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]