Harilik soolikarohi
| See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Soolikarohi (perekond) |
| Harilik soolikarohi | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Harilik soolikarohi
|
||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Tanacetum vulgare L. |
||||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||||
|
Harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare) on korvõieliste sugukonna soolikarohu perekonda kuuluv mitmeaastane taimeliik.
Sisukord |
Kirjeldus [muuda]
Kasvab 40...120 cm kõrguseks. Varred on püstised, tihedalt lehistunud ja ülemises osas harunenud. Lehed on kuni 20 cm pikad, sulgjagused, saagjaservalised ja tihedalt kaetud näärmelohukestega. Korvõisikud on kollased ja ainult putkõitega moodustades tiheda kännasja õisiku. Õitseb juulist septembrini. Vili seemnis.
Levila [muuda]
Levinud laialdaselt Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Ida-Aasias, tulnukana Põhja-Ameerikas.
Eestis esineb paiguti kõikjal, kohati on tavaline.
Kasvukoht [muuda]
Kasvab sagedamini tee- ja põlluservadel, jäätmaadel, varemetes, kuid ka rannavallidel, rannaniidul ning vahel pärisniidul.
Kasutamine [muuda]
Rahvameditsiinis on soolikarohtu kasutatud soole ussnugiliste ja sügeliste tõrjeks. Suured annused võivad põhjustada mürgistusi, isegi surma.
Harilik soolikarohi on aromaatse lõhnaga taim. Soolikarohu lehti on kasutatud putukate tõrjumiseks. Lehtedega hõõruti kirpude tõrjumiseks kasside ja koerte karva, siseruumidesse riputati kimbukesi kärbeste tõrjumiseks. Kuivatatud lehtede ja õitega on tõrjutud sipelgaid ja isegi hiiri. Hariliku soolikarohuga saab värvida lõnga kollakasroheliseks.