Harilik piimjuur

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Piimjuur

Harilik piimjuur
Viljunud harilik piimjuur
Viljunud harilik piimjuur
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Astrilaadsed Asterales
Sugukond: Korvõielised Asteraceae
Perekond: Piimjuur Tragopogon
Liik: Harilik piimjuur
Ladinakeelne nimetus
Tragopogon pratensis
L.

Harilik piimjuur (Tragopogon pratensis L.) on korvõieliste sugukonda piimjuure perekonda kuuluv rohttaim.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õitsev piimjuur.

Harilik piimjuur on tavaliselt kaheaastane taim, harvem üheaastane või püsik. Taim on 30–100 cm kõrge. Lihakast juurest kasvab välja paks vars, mis on seest õõnes. Taime alumised lehed on 10–30 cm pikad ja süstjad, hallikasrohelised, terava otsaga, karvadeta, kõrvuti kulgevate roodude ja valge keskrooga. Ülemised lehed on palju väiksemad ja püstised. Lehed on sageli keskosas allapoole kõverdunud. Piimmahl on valge. Juur ja pungad on söödavad. Sellest on taim oma nimegi saanud, et tema juur on piimmahla täis.

Harilik piimjuur õitseb maist juulini. Õied avanevad hommikul koos päikesetõusuga ja ainult hea ilma korral ning sulguvad keskpäeval. Õied on alamliigist sõltuvalt 3–7 cm laiad ja kollased. Piimjuurel on korvõisik, mis koosneb 20–50 üksikõiest. Tolmukad on ülaosas lillakat tooni. Piimjuurt tolmeldavad peamiselt põrnikad ja kärbsed. Nende ligimeelitamiseks on taim kohastunud nõnda, et nektari joomiseks on mugav kroonlehel istuda.

Hariliku piimjuure seemnised on suure langevarjutaolise pappusega ja koos sellega 1,5–2,5 cm pikad. Naaberpappused on sageli omavahel kokku põimunud ja meenutavad ämblikuvõrku. Erinevalt enamikust liikidest on seemnised peaaegu siledad. Peamiselt levib harilik piimjuur tuulega, aga tema seemned võivad ka mõnes vooluveekogus allavoolu liikuda ilma idanemisvõimet kaotamata.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Briti saartel leidub teda enamikus Inglismaast, Ida- ja Lõuna-Šotimaal ja Kesk-Iirimaal. Teda kohtab Türgis, Kasahstanis ja Lääne-Siberis. Venemaa Euroopa-osas ja Eestis on ta tavaline.

Harilik piimjuur kasvab niitudel, metsa- ja põlluservadel, lagendikel ja teepervedel.