Harilik maokeel

Harilik maokeel
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Sõnajalgtaimed Pteridophyta Klass: Filicopsida Selts: Ophioglossales Sugukond: Maokeelelised Ophioglossaceae Perekond: Maokeel Ophioglossum Liik: Harilik maokeel
Ladinakeelne nimetus
Ophioglossum vulgatum

Harilik maokeel (Ophioglossum vulgatum) on maokeeleliste sugukonda maokeele perekonda kuuluv sõnajalgtaim.

Harilik maokeel kasvab Euraasias, Loode-Aafrikas, Põhja-Ameerika idaosas ja Mehhokos kõrgusel kuni 800 m merepinnast.

Taim (kõrgus kuni 20 cm) koosneb lehest, millel on umbes 10 cm pikkune leheroots ja kaks osa: viljakas ja viljatu. Viljatu leheosa sarnaneb tavalisele lehele, see on ovaalne, kuni 8 cm pikk ja kõige laiemas kohas 4 cm lai. Viljakas osa koosneb varrest (3–18 cm), mille otsas on 5 cm pikk ja 1–4 mm jäme tõlvikusarnane viljapea tüüpi eostega sporangium. Eosed valmivad juulis-augustis. Taime leht on väga lühikese, umbes 1 cm kõrguse varre otsas.

Maa all on taimel umbes 20 juurt, mille läbimõõt on 0,3–0,9 mm ja mis suunduvad kiirtena varrest eemale. Juured ei ole karvased.

Harilik maokeel kasvab mõõdukalt niisketel ja märgadel rohumaadel, samuti kaljulõhedes ja rohustel teeservadel. Luidete vahel on kohatud neid kasvamas sadade kaupa. Ta talub kasvukohti, mida aeg-ajalt üle ujutatakse, ning Saksamaal kasvab ta isegi soodes ja rabades. Neid kasvukohti ühendab asjaolu, et neis on vähe toitaineid.

Eestis esineb harilik maokeel suhteliselt harva.

Hariliku maokeele kõige lähedasim sugulane on O. pusillum, kuid ta eristub sellest nahkjama lehe ja väiksemate eoste poolest.

Hariliku maokeele isendid Euroopas ja Indias on diploidsed, 480 kromosoomiga. Seevastu Apalatšides kasvavad isendid, mille kromosoomide arv on umbes 1320. See on kõige suurem teadaolev kromosoomiarv kogu taimeriigis.