Harilik kuutõverohi
| Harilik kuutõverohi | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Polygonatum odoratum (Mill.) Druce |
||||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||||
|
Harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) on liilialiste sugukonda kuutõverohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Rahvapärased nimetused: luuvalurohi, peetrid, petrid, jooksja rohi.
Sisukord |
Kirjeldus [muuda]
Taim kasvab 15–50, harva kuni 100 cm kõrgeks.
Taime varre küljes on 7–12 vaheldumisi paiknevat lehte. Lehed on 5–12, harva kuni 20 cm pikad ja 3–6, harva kuni 8 cm laiad ning paralleelsete leheroodudega. Abilehed puuduvad.
Õied puhkevad mais-juunis. Nad ripuvad kaldu kasvava varre küljest allapoole. Õieraod on 0,5–1, harva kuni 2 cm pikad. Õied on radiaalsümmeetrilised. Õiekattelehti on 6. Nad moodustavad 11–20, harva kuni 25 mm pikkuse õie, mille sees on 6 tolmukat ja üks 3–4 mm pikkune emakas.
Taime marjad on sinakasmustad ja 7–10 mm läbimõõduga. Marjas on 7–9 seemet.
Levila [muuda]
Taim kasvab Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on ta tavaline.
Kasutamine [muuda]
Harilikku kuutõverohtu kasvatatakse ilutaimena niisketes varjulistes kohtades.
Paljundamine [muuda]
Kõige kergemini paljuneb taim võsunditega.
Kõik taime osad on mürgised.
Välislingid [muuda]
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Harilik kuutõverohi |