Harilik kuutõverohi

Allikas: Vikipeedia
Harilik kuutõverohi
Angular solomons-seal Polygonatum odoratum.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Liliopsida
Selts: Liilialaadsed Liliales
Sugukond: Liilialised Liliaceae
Perekond: Kuutõverohi Polygonatum
Liik: Harilik kuutõverohi
Ladinakeelne nimetus
Polygonatum odoratum
(Mill.) Druce
Sünonüümid
  • Polygonatum officinale
  • Convallaria odorata
  • Convallaria polygonatum

Harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) on liilialiste sugukonda kuutõverohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Rahvapärased nimetused: luuvalurohi, peetrid, petrid, jooksja rohi.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taim kasvab 15–50, harva kuni 100 cm kõrgeks.

Taime varre küljes on 7–12 vaheldumisi paiknevat lehte. Lehed on 5–12, harva kuni 20 cm pikad ja 3–6, harva kuni 8 cm laiad ning paralleelsete leheroodudega. Abilehed puuduvad.

Õied puhkevad mais-juunis. Nad ripuvad kaldu kasvava varre küljest allapoole. Õieraod on 0,5–1, harva kuni 2 cm pikad. Õied on radiaalsümmeetrilised. Õiekattelehti on 6. Nad moodustavad 11–20, harva kuni 25 mm pikkuse õie, mille sees on 6 tolmukat ja üks 3–4 mm pikkune emakas.

Taime marjad on sinakasmustad ja 7–10 mm läbimõõduga. Marjas on 7–9 seemet.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taim kasvab Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on ta tavaline.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilikku kuutõverohtu kasvatatakse ilutaimena niisketes varjulistes kohtades.

Paljundamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige kergemini paljuneb taim võsunditega.

Kõik taime osad on mürgised.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]