Harilik kuslapuu
| Harilik kuslapuu | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Uniohakalaadsed Dipsacales |
| Sugukond |
Kuslapuulised Caprifoliaceae |
| Perekond |
Kuslapuu Lonicera |
| Liik |
Harilik kuslapuu |
| Binaarne nimetus | |
|
Lonicera xylosteum L. | |
Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) on kuslapuuliste sugukonda kuslapuu perekonda kuuluv heitlehine mitmeaastane põõsas.
Rahvapärased nimetused: kuusmapuu, kuusmann, kukepuu, takispuu, kohlap.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Kuslapuu lehed on hallikasrohelised ja need on nii alt- kui pealtpoolt lühikeste karvakestega kaetud. Puu õite värvus varieerub valgest kollakasvalgeni.
Kuslapuu sügavpunased, punaseid sõstraid meenutavad marjad on eluohtlikult mürgised. Sõstardest erinevalt ei kasva marjad suurtes kobarates, vaid kahekaupa kokkukasvanult.[1] Maitselt on marjad maitsetud või pigem ebameeldiva maitsega.[2]
Kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Kuslapuu eelistab kasvada kuuse enamusega metsades ja puisniitudel. Eestis pärismaine ja sageliesinev[3].
Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Kuslapuu-sõrmiktiiva röövik toitub harilikul kuslapuul.
Rakenduskohad[muuda | muuda lähteteksti]
Ehkki marjad on eluohtlikult mürgised, on neid kasutatud ka lahtistina. Kuslapuu puit on väga kõva, seetõttu on sellest valmistatud kangakudumissüstikuid, rehapulki, heegelnõelu ja jalutuskeppe. Linnahaljastusse sobib saastunud õhu ja kärpimise taluvuse tõttu.[2]
Mürgistus[muuda | muuda lähteteksti]
Mürgistuse tunnused on oksendamine, verine väljaheide, näo punetus, rõhutunne peas, korrapäratu pulss, külm higi kehal.[1]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "MÜRGIMARJAD - kuslapuu". Looduskalender.ee. Looduskalender. 5. juuli 2019. Vaadatud 26. juulil 2023.
- ↑ 2,0 2,1 "harilik kuslapuu". liigikirjeldus. Vaadatud 26. juulil 2023.
- ↑ Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 259
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Ingerpuu, Nele. 2016. Kuslapuu: tavaline, kuid vähe tuntud Eesti Loodus 12: 23-25
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Harilik kuslapuu andmebaasis eElurikkus
