Harilik kukeseen

Allikas: Vikipeedia
Harilik kukeseen
Chanterelle Cantharellus cibarius.jpg
Taksonoomia
Riik: Seened Fungi
Hõimkond: Kandseened Basidiomycota
Klass: Mittelehikseened Agaricomycetes
Selts: Kukeseenelaadsed Cantharellales
Sugukond: Kukeseenelised Cantharellaceae
Perekond: Kukeseen Cantharellus
Liik: Harilik kukeseen
Ladinakeelne nimetus
Cantharellus cibarius
Fr. 1821

Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik.

Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Magnus Fries aastal 1821.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas, ja Aafrikas, näiteks Sambias.

Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oma iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on seda teistest seeneliikidest võrdlemisi kerge eristada. Kukeseene lähimad sugulased meie metsades on kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen.

Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranžini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 2–12 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 1–3 cm paks ja 4–7 cm pikk. Eosed on erekollased, ellipsoidsed, mõõtmetega 8,5×5 μm.

Toores seen on kibeda maitse ja erilise lõhnaga, mis teeb sellest väga ussikindla seene: ussitanud kukeseeni kohtab üliharva. Oletatavasti sisaldub kukeseenes tugeva toimega putukamürki, mis on inimesele ohutu.

Kukeseeni võib leida juuni lõpust kuni sügise esimeste tugevate öökülmadeni. Seened kasvavad sageli hulgakaupa koos ja võivad moodustada seeneringe. Piksevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt.

Kukeseene moodi näeb välja Eestiski kasvav mittesöödav seen kuld-kukeseenik. Neid eristavad kõigepealt värvus: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranž, ja kuju: kukeseen on ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld-kukeseenik on pisut väiksem ja peenema jalaga.

Toitainete sisaldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kukeseen sisaldab vett (91–93 % kaalust), valke (2,5 %; seeduvad inimeses 70–80 % ulatuses), süsivesikuid glükogeeni ja trehhaloosi (paar protsenti), rasvu (0,4 %), kiudaineid, beeta-karoteeni, D- ja B-vitamiini (peamiselt B1, B3). Energiasisaldus 100 g kukeseentes 30 kcal.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]