Harilik kukehari

Allikas: Vikipeedia
Harilik kukehari
Harilik kukehari (Sedum acre)
Harilik kukehari (Sedum acre)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kivirikulaadsed Saxifragales
Sugukond: Paksulehelised Crassulaceae
Perekond: Kukehari Sedum
Liik: Harilik kukehari
Ladinakeelne nimetus
Sedum acre
L.
Sedum acre

Harilik kukehari (Sedum acre) on paksuleheliste sugukonda kukeharja perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Samasse perekonda kuulub veel umbes 53 liiki[viide?].

Rahvapärased nimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvasuus kutsutud kukemari, maoajaja, kiigemääre, lambamarjad, müüripipar.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väike sukulent - taimed on 3–15 cm kõrged. Peenest juurest kasvab välja palju harunevaid varsi, mis on kaetud ruljate tipust ahenevate lihakate lehtedega. Kollased õied on peaaegu raota, moodustades tiheda õisiku. Tupplehti ja kroonlehti on kumbagi 5. Õietupe läbimõõt on 2–5 mm, õie läbimõõt 6–8 mm. Tolmukaid on 10. Õitseb kevadest suve keskpaigani. Seemned pisikesed. Taim levib suurepäraselt ka vegetatiivselt: lehtedega, pungadega või varre osadega, mis kiiresti juurduvad.

Harilik kukehari

Levila ja kasvukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilik kukehari kasvab Euroopas. Ta on naturaliseerunud Põhja-Ameerikas. Soomes kasvab ta kuni Salpausselkäni, hajusalt ka pisut põhja poole. Eestis on harilik kukehari sage.

Eelistab kasvada kuivadel hõreda taimestikuga päikeselistel, liivastel või kivistel kohtadel, kus vahel üldse muu taimestik puudub. Ta on võimeline kasvama väga kehvadel pinnastel ja kasvõi müüripragudes, kuid ta ei talu varju ja veepuudust. [1]

Kasutamine ja mürgisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lihakatesse lehtedesse kogub taim palju toitaineid. Seal on kuni 3% alkaloide, suhkrut, vaha, parkaineid, õunhapet, piimhapet ja C-vitamiini, seetõttu on kasutatud ravimtaimena.

Taime kasvatatakse sageli ka ilutaimena miniaedades, samuti surnuaedadel. Taim juurdub kergesti, kui tal seda lubatakse, kuid sama kerge on teda välja kitkkuda, sest tema juured on madalal.

Harilik kukehari on ka hea meetaim. Ühelt hektarilt võib saada kuni 35 kg mett. Mesi on kuldkollane ja meeldiva lõhnaga.

Taime mahl sisaldab mürgist alkaloidi semadiini ja glükolsiide, mis võivad olla nahale satudes ärritava toimega.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti taimede määraja, (1999) Tartu: Eesti Loodusfoto, lk142
  2. Normet.T., (2004) Mürgiseid taimi meie ümber, Tallinn: Maalehe Raamat, lk73