Harilik kanarbik
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kanarbik (perekond) |
| Harilik kanarbik | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Taimed | Plantae |
| Hõimkond: | Õistaimed | Magnoliophyta |
| Klass: | Üheidulehelised | Magnoliopsida |
| Selts: | Kanarbikulaadsed | Ericales |
| Sugukond: | Kanarbikulised | Ericaceae |
| Perekond: | Kanarbik | Calluna |
| Liik: | Harilik kanarbik | |
| Calluna vulgaris | ||
Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) on mitmeaastane igihaljas puhmas kanarbikuliste sugukonnast, kanarbiku perekonna ainuke liik.
Sisukord |
[redigeeri] Kasvukohad
Kasvab valgusrikastel nõmmedel, palumetsades ja rabades.
[redigeeri] Välimus
Kasvab 20–50 cm kõrguseks. Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega.
[redigeeri] Õied
Õitseb juuli lõpust septembri alguseni. Õied on roosakad või helelillad, kaheli õiekattega ja neljatised ning on koondunud kobarjate harudega pööristesse tipmistele võrsetele lehtede kaenlasse.
[redigeeri] Vili
Vili on munajas madalate karvadega kaetud kupar, milles on väiksed ümmargused seemned. Valmib septembris. Ühel kanarbikupuhmal võib valmida kuni 90 000 seemet.
[redigeeri] Kasutamine
Ravimtaimena kasutatakse kanarbikku tee valmistamiseks. Kanarbikuteel on rahustav ja undsoodustav toime. Kasutatakse ka reuma vastu ning neeru- ja sapikividest vabanemiseks.
Kanarbik on väga hea meetaim. Kanarbikumeel on veidi mõrkjas maitse.
Keskajal kasutati kanarbikku õllepruulimisel. Hiljem asendas seda humal.
Kanarbik on talvel oluline põtrade, hirvede ja metssigade toiduaine. Seda on kasutatud ka kariloomade söödana ja allapanuks.
Kanarbik on kasutusel ilutaimena, millest on aretatud mitmeid sorte.
[redigeeri] Sümboolika
Harilik kanarbik valiti 1976. aastal Norra rahvuslilleks NRK korraldatud rahvahääletuse tulemusel.
