Harilik jalakas

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Jalakas (perekond)

Harilik jalakas
Hariliku jalaka lehed ja seemned
Hariliku jalaka lehed ja seemned
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Roosilaadsed Rosales
Sugukond: Jalakalised Ulmaceae
Perekond: Jalakas Ulmus
Liik: Harilik jalakas
Ladinakeelne nimetus
Ulmus glabra
Huds.
Sünonüümid
  • Ulmus campestris L. Mill., Wilkomm
  • Ulmus elliptica Koch
  • Ulmus excelsa Borkh.
  • Ulmus montana Stokes, Smith, Loudon, Mathieu, With.
  • Ulmus nuda Ehrh.
  • Ulmus podolica (Wilcz.) Klok.
  • Ulmus popovii Giga.
  • Ulmus scabra Mill., C. K. Schneid., Ley, Ascherson & Graebner
  • Ulmus suberosa Michx.
  • Ulmus sukaczevii Andronov

Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja tüve ümbermõõt võib ulatuda 7 meetrini ja eluiga küündida 500 aastani.

Jalakas on väga sarnane künnapuuga. Mõlema puu oksad on looklevad, tüvi tume ja lehed suured. Kui jalaka võrsed on ka suve teisel poolel kaetud tihedalt pehmete karvadega, siis künnapuu oksad on siledad ja läikivad. Sama tunnusega saab neid ka talvel eristada.

Suvel saab neid eristada lehtede katsumisega: jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised, künnapuu lehed on peaaegu siledad. Jalaka lehtede iseloomulikuks tunnuseks on 14-20 paari külgroodusid ja keskroo suhtes veidi ebasümmeetrilised poolmed. Jalaka lehel haruneb osa külgroodudest enne leheservani jõudmist, künnapuul aga lehe külgrood enamasti ei harune.

Hariliku jalaka õied ja hiljem viljad on künnapuu omadest lühema rootsuga; lendtiivaga viljad on harilikul jalakal suuremad kui künnapuul. Jalaka seemned on raskesti idanevad ja kuigi valmivad juunis, ilmuvad idandid alles järgmisel kevadel.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esineb peaaegu kogu Euroopas ja Väike-Aasias. Eestis pärismaine. Harilik jalakas on Eesti niisketes viljakates metsades tavalisem kui künnapuu ning erinevalt künnapuust pole ta ka looduskaitse alla võetud. Siiski on jäänud jalakas harvaks, kuna talle sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ja puid on ka palju raiutud, kuna jalaka puit on väga tugev.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leinavorm 'Pendula'

Eestis on harilik jalakas pargipuuna väga hinnatud ja teda saab ka hästi vormida. Kuna jalaka lehed paigutuvad nii, et neile langeks võimalikult palju valgust, siis puu alt üles vaadates palju valgust läbi ei paista. Haljastuses kasutamiseks on temast aretatud ka mitmeid iluvorme, näiteks leinavorm, mis näeb välja kui vihmavari. Harilikku jalakat istutatakse nii üksikpuuna, rühmiti, kui ka alleena ja kõrge hekina.


Jalaka niinest on punutud vastupidavaid korve.

Eesti jämedaim harilik jalakas kasvab Saaremaal Vanalõve külas Pauli talu juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]