Harald Kirsipuu
Harald Kirsipuu (9. november 1906 Peterburi – 9. juuli 1942 Ussollag, Permi oblast, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kapten, 1937).
1925. aastal lõpetas Tallinnas (oma isa asutatud) Jaan Kirsipuu Ühisgümnaasiumi ning asus samal aastal Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. 1926. aastal astus Sõjakooli ohvitseride jalaväe kursusele, mille lõpetas 1928. aastal paremuselt teisena, sai selle eest auhinnaks kulduuri ning ülendati nooremleitnandiks.
Pärast Lennukooli lõpetamist määrati Üksiku Lennuväedivisjoni nr. 3 lenduriks. Aastatel 1933–1934 oli ta ÜLD nr 3 II salga ülem. Aastatel 1934–1937 õppis Kõrgemas Sõjakoolis. Pärast selle lõpetamist lähetati Eesti sõjaväe Õhukaitse Staapi ning määrati selle I (operatiiv)jaoskonna ajutiseks ülema kohusetäitjaks, 20. juunil 1939 ülemaks.
1940. aastal, kui Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud olid Eesti sõjaväe likvideerinud, viidi Harald Kirsipuu küll üle kolonelleitnant Hans Kitveli alluvusse, kes moodustas parajasti tulevast Punaarmee 22. laskurkorpuse üksikut lennueskadrilli, kuid komisjoni otsusega tunnistati Harald Kirsipuu poliitiliselt Nõukogude Liidule ebausaldusväärseks. Vallandati seetõttu Punaarmeest. NKVD arreteeris Harald Kirsipuu 22. märtsil 1941, tribunali (erikohtu) otsusega mõisteti ta 15 aastaks sunnitööle. Ta suri ebainimlikes tingimustes sunnitöövangilaagris Solikamskis.
Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer (koostajad). Põhjakotkad. Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani. Tallinn, 2011.