Hans Nielsen Hauge

Allikas: Vikipeedia
Hans Nielsen Hauge.jpg

Hans Nielsen Hauge (3. aprill 177129. märts 1824) oli norra jutlustaja, kes avaldas suurt mõju Norra ühiskonnale nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka vaimulikus mõttes. Teda ning tema pooldajaid kiusati taga, kuigi tema õpetus ei olnud vastuolus ametliku luteri usuga. Ta hakkas kuulutama „elavat usku” ja moraalset täiustumist, mis järgnes religioossele nägemusele.

Hans Hauge sündis 3. aprillil 1771 Østfoldis tavalises taluperes. Tema lapsepõlv oli tugevalt mõjutatud pietismist, mis XVIII sajandi esimesel poolel Norra vaimuelus domineeris. 5. aprillil 1771, nagu ta ise on maininud oma teostes, koges ta müstilist nägemust, mille tulemusena tunnetas ta oma missiooni kuulutada inimestele „elavat usku” ja vaga eluviisi. Sel viisil sai alguse suurim religioosne liikumine, mis Norras on läbi aegade olnud. 1797-1804 reisis ta jutlustajana ringi ja pidas arvutul hulgal rahvakoosolekuid. Ta kirjutas raamatuid (kokku oli neid 17), mis olid kaua aega rahva seas väga populaarsed. Oma tegevusega sattus ta konflikti Norra seadusega, mis keelas igasuguste religioossete kogunemiste pidamise ilma kihelkonna preestri järelvalveta. 1797 a. arreteeriti ta esimest korda ja sellest ajast saadik kuni 1804 a. vangistati teda 10 korda. Hauge reisis linnades ja külades ning omandas hea ettekujutuse Norra geograafiast ja majanduslikust seisust. Ta oli veendunud, et kristlus ja äriline tegevus ei välistanud teineteist. Hauge ühendas endas religioosset innukust ja praktilist meelt ning 1801 a. hakkas ta ajama äri Bergenis. Otseselt Hauge poolt mõjutatuna rändasid paljud talupojad linna ja hakkasid käsitöömeistriteks. Hauge aitas paljudel neist alustada oma äri ning ta ise rajas samuti uusi ettevõtteid.

Hauge oli abielus kaks korda. Tema esimene naine suri varsti pärast nende abiellumist. Tal oli neli last, kuid kolm nendest surid juba varases lapsepõlves. Hauge suri 29. märtsil 1824 austatud isikuna. Kuna Hauge liikumine langes kokku aastatega, mil paljud norralased rändasid välja Ameerikasse, oli haugeaanlik mõju luterlusele ka Ameerikas üsna tuntav.

Hauge liikumise tähtsamad tagajärjed[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Huvi lugemise ja kirjutamise vastu tõusis. Hauge raamatuid oli lugenud kokku umbes 100 000 inimest. (Tol ajal oli Norras umbes 900 000 elanikku, kellest 90% olid talupojad.) Tema isiklik näide inspireeris ka noori kirjanikke loometöös.

2. Ühiskonna majanduslik areng. Hauge isiklik näide ning tema paljude järgijate ettevõtmised andsid tõuke Norra majandusliku seisukorra paranemisele.

3. Poliitiline areng. Hauge liikumine oli kõigepealt madalamate kihtide ülesärkamine, see oli aeg, mil talurahvas hakkas mängima üha suuremat rolli Norra valitsemissüsteemis ning aeg, mil Norras hakkas välja kujunema demokraatia.

4. Muutused eluviisis. Hauge propageeris „elavat” armastust Jumala ja inimeste vastu, karskeid ja vagasid elukombeid, töökust ja kannatust.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]