Hans Jürgen Eysenck

Hans Jürgen Eysenck

Hans Jürgen Eysenck (4. märts 1916 Berliin – 4. september 1997 London) oli saksa päritolu Briti psühholoog, kes sündis näitlejate peres. Tuntuse saavutas ta intelligentsuse ja isiksuse teemaliste töödega. Teda iseloomustavad julged ja laiaulatuslikud empiirilised teooriad ning otsekohesed vaated. Eysenck oli üks olulisemaid 20. sajandi isiksuse ja individuaalsete erinevuste uurijaid. Lisaks kuulub ta 20. sajandi tsiteeritumate psühholoogide hulka.

Ta asutas ajakirja Personality and Individual Differences, oli 80 raamatu ja üle 1600 artikli autor.

Tema lapsepõlveunistus oli tulevikus õppida füüsikat. Tema vanemad aga soovisid, et Eysenck jätkaks teatrikunsti alal. Hans Eysencki kasvatas üles vanaema, kes oli juudi juurtega katoliiklane. Pärast kooli lõpetamist lahkus Eysenck oma poliitiliste vaadete ja vastuseisu tõttu Natsi-Saksamaaga Saksamaalt ning emigreerus 1930. aastatel Inglismaale, kus astus ka ülikooli. Vaatamata soovile õppida füüsikat, asus ta 1935. aastal õppima Londonis Universal College’s psühholoogiat. Varem liiga väheste füüsikaliste eelduskursusteta, oli ta sunnitud valima uue suuna. Kuna valikus olnud erialadest oli psühholoogia tema jaoks teadusele lähim, otsustas ta selle kasuks. Doktorikraadi psühholoogias sai ta 1940. aastal, uurides C. Burti juhendamisel eksperimentaalset esteetikat.

Eysenck alustas karjääri Mill Hilli erakorralises haiglas. Pärast sõda asutati psühhiaatriainstituut (Institute of Psychiatry), kus ta töötas oma ülejäänud töise elu. Aastaks 1955 oli temast saanud professor, kes juhtis uurimissuunda, mille eesmärgiks oli eksperimentaalselt uurida individuaalseid erinevusi.

Geenid ja isiksus

1951. aastal avaldati Eysencki esimene empiiriline uuring geneetikast ja isiksusest. Selle eksperimendi viis ta läbi aastatel 1948–1951 koos oma õpilase Donald Prelliga. Uuringus anti 11–12-aastastele mono- ja disügootsetele kaksikutele teha teste, mis olid seotud neurootilisusega. Tulemustest selgus, et neurootilisus on suures osas päritav.

Eysencki isiksusemudel

Eysenck on loonud kolmefaktorilise isiksusemudeli, mille järgi on kõiki inimesi võimalik iseloomustada kolme omaduse – ekstravertsus, neurootilisus ja psühhootilisus – kaudu. Mudel oli teooriapõhine ja tugines varasemale kirjandusele. Kui ekstravertsus ja neurootilisus on usaldusväärsed mõõdetavad omadused, siis kolmanda ehk psühhootilisuse kohta on arvamused lahknenud, kuna polnud selge, mida see täpselt mõõdab ja tulemusena näitab. Eysencki isiksuseuurimine on viinud individuaalsete erinevuste olemuse parema mõistmiseni. Ta uuris individuaalseid erinevusi bioloogilisest vaatepunktist.

Kahte isiksusedimensiooni, ekstravertsust ja neurootilisust, käsitles ta 1947. aastal raamatus "Dimensions of Personality".

Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud kahedimensioonilisele skaalale. Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad nelja isiksusetüübiga, mille tõi välja juba Hippokrates.

• Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp
• Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp
• Madal N ja kõrge E = sangviiniline tüüp
• Madal N ja madal E = flegmaatiline tüüp

Kolmanda mõõtme, psühhootilisuse, lisas ta mudelisse 1970ndate lõpul). Tuntuks say Eysencki test: Eysenck Personality Questionnaire, kus on 3 mõõdet: ekstravertsus/introvertsus, neurootilisus/stabiilsus ja psühhootilisus/sotsialiseerumine.

Eysencki uurimused suitsetamise ja vähi seostest

Üks osa tema töödest uuris suitsetamise ja vähki haigestumise vahelisi põhjuslikke seoseid. Varasemate teooriate järgi oli vähi otseseks põhjustajaks suitsetamine. Eysenck aga arvas, et sellist põhjuslikku seost ei ole ja soovis seda oma uurimistöödega näidata. Mitmest tehtud uuringust võis ta järeldada, et põhjuslik seos nende kahe vahel puudub. Küll aga näitas ta seost suitsetamise ja vähki haigestumise ning isiksuseomaduste vahel. Suitsetamine on vähki haigestumise puhul oluline vaid teatud isiksuseomadustega inimestel.

Teoseid

• Dimensions of Personality (1947)
• The Scientific Study of Personality (1952)
• The Structure of Human Personality (1952)
• Uses and Abuses of Psychology (1953)
• The Psychology of Politics (1954)
• Psychology and the Foundations of Psychiatry (1955)
• Sense and Nonsense in Psychology (1956)
• The Dynamics of Anxiety and Hysteria (1957)
• Perceptual Processes and Mental Illnesses (1957) (kaasautorid: G. Granger ja J. C. Brengelmann)
• Manual of the Maudsley Personality Inventory (1959)
• Handbook of Abnormal Psychology (1960), toimetaja
• Experiments in Personality (1960) kaks köidet, toimetaja
• Behaviour Therapy and Neuroses (1960), toimetaja
• Know Your Own I.Q. (1962)(eesti keeles "Tunne oma IQ", Odamees, 2004)
• Experiments with Drugs (1963), toimetaja
• Experiments in Motivation (1964), toimetaja
• Crime and Personality (1964) ja hilisemad väljaanded
• Manual of the Eysenck Personality Inventory (1964) (kaasautor: S. B. G. Eysenck)
• The Causes and Cures of Neuroses (1965) (kaasautor: S. Rachman)
• Fact and Fiction in Psychology (1965)
• Smoking, Health and Personality (1965)
• Check Your Own I.Q. (1966)
• The Effects of Psychotherapy (1966)
• The Biological Basis of Personality (1967)
• Eysenck, H.J. & Eysenck, S.B.G. (1969). Personality Structure and Measurement. London: Routledge.
• Readings in Extraversion/Introversion (1971) kolm köidet
• Race, Intelligence and Education (1971)
• Psychology is about People (1972)
• Lexicon de Psychologie (1972) kolm köidet, (kaasautorid: W. Arnold ja R. Meili)
• The Inequality of Man (1973)
• Eysenck on Extraversion (1973), toimetaja
• The Measurement of Intelligence (1973), toimetaja
• The Experimental Study of Freudian theories (1973) (kaasautor: G. D. Wilson)
• Case Histories in Behaviour Therapy (1974) toimetaja
• Know Your Own Personality (1975) (kaasautor: G. D. Wilson)
• Manual of the Eysenck Personality Questionnaire (1975) (kaasautor: S. B. G. Eysenck)
• A Textbook of Human Psychology (1976) (kaasautor: G. D. Wilson)
• Sex and Personality (1976)
• The Measurement of Personality (1976), toimetaja
• Eysenck, H.J. & Eysenck, S.B.G. (1976). Psychoticism as a Dimension of Personality. London: Hodder and Stoughton.
• Reminiscence, Motivation and Personality (1977) (kaasautor: C. D. Frith)
• You and Neurosis (1977)
• Die Zukunft der Psychologie (1977)
• The Psychological Basis of Ideology (1978) toimetaja, (kaasautor: G. D. Wilson)
• Sex Violence and the Media (1978) (kaasautor: D. Nias)
• The Structure and Measurement of Intelligence (1979)
• The Psychology of Sex (1979) (kaasautor: G. D. Wilson)
• The Causes and Effects of Smoking (1980)
• A Model for Personality (1981) toimetaja
• Mindwatching (1981) (kaasautor: M. W. Eysenck)
• The Battle for the Mind (1981) (kaasautor: L. J. Kamin)
• Personality, Genetics and Behaviour (1982)
• Explaining the Unexplained (1982) (kaasautor: Carl Sargent)
• H.J. Eysenck & D.K.B. Nias, Astrology: Science or Superstition? Penguin Books (1982) ISBN 0-14-022397-5
• A Model for Intelligence (1982) toimetaja
• Know Your Own Psi-Q (1983) (kaasautor: Carl Sargent)
• …'I Do'. Your Happy Guide to Marriage (1983) (kaasautor: B. N. Kelly)
• Personality and Individual Differences: A Natural Science Approach (1985) (kaasautor: M. W. Eysenck)
• Decline and Fall of the Freudian Empire (1985)
• Rauchen und Gesundheit (1987)
• Personality Dimensions and Arousal (1987) toimetaja, (kaasautor: J. Strelau)
• Theoretical Foundations of Behaviour Therapy (1988) toimetaja, (kaasautor: I. Martin)
• The Causes and Cures of Criminality (1989) (kaasautor: G. H. Gudjonsson)
• Genes, Culture and Personality: An Empirical Approach (1989) (kaasautorid: L. Eaves ja N. Martin)
• Suggestion and Suggestibility (1989) toimetaja (kaasautorid: V. A. Gheorghiu, P. Netter, ja R. Rosenthal)
• Intelligence: A New Look (1998)
• Eysenck, H.J. (1992). A reply to Costa and McCrae. P or A and C — the role of theory. Personality and Individual Differences, 13, 867–868.
• Eysenck, H.J. (1992). Four ways five factors are not basic. Personality and Individual Differences, 13, 667–673.
• Eysenck, H. J. (1952). The effects of psychotherapy: An evaluation. Journal of Consulting Psychology, 16, 319–324