Hammondi orel

Allikas: Vikipeedia
Hammond l100.jpg
Hammond-XB-1-Drawbars.png
Hammond-drawbars.svg
Hammond-oreli helitekitaja (nn tonewheel" paremal) helipeaga (vasakul).

Hammondi orel ehk hammond-orel ehk kõnekeeles hämmondorel ehk lühidalt hämmond on Hammond Organ Company’i poolt valmistatud tehnoloogiliselt ja heliliselt (tänu helitekitamise-mehhanismile) ainulaadne elektromehhaaniline orel, mille leiutas 1934. aastal Ameerika Ühendriikide insener Laurens Hammond. Hämmond põhineb Thaddeus Cahill'i 1897. aastal loodud Telharmonium'il (samuti tuntud kui Dynamophone).

Hammond-orel põhineb aditiivsel Fourier' helisünteesil: mitmeid siinushelisid miksitakse palju keerulisemateks helilaineteks (inglise waveform), mis tekitatakse elektromagnet-helipeade ees keerlevate mehhaaniliste heliketaste (revolving tone wheel) poolt. Hämmondis on kasutusel 96 heliketast, millest viie ülesandeks pole heli tekitamine, vaid pöörleva mehhaanika tasakaalustamine.

Kuigi hämmondit tihti nimetatakse elektrooniliseks oreliks, on algsed Hammond-orelid pigem elektrilised või elektromehhaanilised kui elektroonilised orelid, kuna helilained on tekitatud mehhaaniliste vahendite, mitte elektrooniliste ostsilaatorite poolt.

Kuigi Hammondi vabrik valmistas orelile ka oma kõlareid, sai hämmond populaarseks koos Leslie kõlarisüsteemiga, tänu millele saavutati omapäraseid analoogfaasinihke efekte (näiteks Doppleri efekt).

Laiema tuntuse saavutas hämmondorel 1960. aastatel, kui seda hakati kasutama bluusi, R&B, rock- ning jazzartistide poolt.

Hämmondile ja Leslie’le iseloomulik tuntud lugu on Procol Harumi "A Whiter Shade of Pale".

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]