Hallpõsk-pütt

Allikas: Vikipeedia
Hallpõsk-pütt

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Pütilised Podicipediformes
Sugukond Pütlased Podicipedidae
Perekond Pütt Podiceps
Liik Hallpõsk-pütt
Binaarne nimetus
Podiceps grisegena
(Boddaert, 1783)
kollane - pesitsusala, sinine - talvitumisala
kollane - pesitsusala, sinine - talvitumisala
Hallpõsk-püti munad

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Hallpõsk-pütt pesitseb paljudel Euroopa, Lääne-Aasia ja Põhja-Ameerika loodeosa mageveejärvedel. Enamik linde veedab talve rannikupiirkondades. Hallpõsk-püti pesitsusaegset arvukust hinnatakse Eestis 300–400 paarile, talvist arvukust 10–30 isendile[1].

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Hallpõsk-püti pikkus on 40–50 cm, tiibade siruulatus 77–85 cm.[2]. Nende kaal on 750–1620 grammi. Täiskasvanud isendeid on hõlpus eristada roostekarva kaela ja hallikasvalgete põsepiirkondade järgi. Nende nokk on mustjas kollaka tüvikuga. Tuttpütist on ta pisut väiksem.

Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis kuulub hallpõsk-pütt III kaitsekategooriasse.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
  2. Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 40–41

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]