Hallpõsk-pütt

Allikas: Vikipeedia
Hallpõsk-pütt
Podiceps griseigena 3 (Marek Szczepanek).jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Pütilised Podicipediformes
Sugukond: Pütlased Podicipedidae
Perekond: Pütt Podiceps
Liik: Hallpõsk-pütt
Ladinakeelne nimetus
Podiceps grisegena
(Boddaert, 1783)
kollane - pesitsusala, sinine - talvitumisala
kollane - pesitsusala, sinine - talvitumisala

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hallpõsk-pütt pesitseb paljudel Euroopa, Lääne-Aasia ja Põhja-Ameerika loodeosa mageveejärvedel. Enamik linde veedab talve rannikupiirkondades. Hallpõsk-püti pesitsusaegset arvukust hinnatakse Eestis 300–400 paarile, talvist arvukust 10–30 isendile [1].

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hallpõsk-püti pikkus on 40–50 cm, tiibade siruulatus 77–85 cm. [2]. Nende kaal on 750–1620 grammi. Täiskasvanud isendeid on hõlpus eristada roostekarva kaela ja hallikasvalgete põsepiirkondade järgi. Nende nokk on mustjas kollaka tüvikuga. Tuttpütist on ta pisut väiksem.

Looduskaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis kuulub hallpõsk-pütt III kaitsekategooriasse.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
  2. Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 40–41

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]