Haljand Uuemõis

Haljand Uuemõis (13. oktoober 1928 Tallinn – 16. jaanuar 2012 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja usutegelane.

Uuemõis lõpetas aastal 1947 kuldmedaliga Tallinna 2. Keskkooli ja aastal 1952 Tallinna Polütehnilise Instituudi. Ta kaitses aastal 1968 tehnikakandidaadi väitekirja ja aastal 1986 tehnikadoktori väitekirja (materjalide kulumise ja hõõrdumise teemal).

Aastatel 1952–1962 töötas ta Tallinna Mõõduriistade Tehases tsehhijuhataja, tehnika osakonna juhataja ja peainsenerina. Aastatel 1962–1991 töötas ta juhtivatel ametikohtadel Silikaatbetooni Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudis. Aastast 1991 oli ta AS SMA ja AS Vironet nõukogu liige.

Ta oli Oleviste koguduse vanematekoguliige ja diakon. Ta osales 1970. ja 1980. aastatel Effataa ärkamisliikumises ning hiljem Alfa ja Beeta kursuste töös.

Isiklikku

Ta oli abielus ja tütre isa. Tema isa Heinrich Uuemõis oli eesti insener ja tehnikaõpetaja, vend Rein Uuemõis on eesti insener ja baptisti vaimulik.