Hajósi-Baja veinipiirkond

Hajosi veiniküla keldrid

Hajósi-Baja veinipiirkond asub Doonau ja Tisza jõe vahelisel alal Doonau vasakul kaldal ning piirneb lõunas Serbiaga. Piirkonna keskuseks on Baja, mis asub Szekszárdist 20 km, Pécsist 60 km, Kalocsast 40 km, Kecskemétist ja Szegedist 100 km ning Budapestist 160 km kaugusel.

Loodusliku maastiku moodustavad Doonuau-äärse tasandiku lõunaosa, Bácska liivaseljak ja Bácska lössiplatoo põhjaosa. 12 asulast koosnev Hajós-Baja veinipiirkond kuulub Doonau veiniregiooni ning on tänu lähisvahemerelisele kliimale, lössile ja huumusrikastele liivadele koduks suurepärase kvaliteediga hungarikumideks (hungarikum ehk tüüpiline ungari toode) peetavatele veinisortidele. Kullafondina tuntud Bácska paljurahvuseline regioon on võrdselt rikas nii valgete kui ka punaste veinide poolest.

Veinipiirkonna geograafilised tingimused

Tänapäeva Hajósi-Baja 2066 ha suurune veinipiirkond eraldus Alföldi veiniregiooni ühest osast ning sai nime 1998. aastal. See kasvatuspiirkond on alati erinenud üldisest Alföldi piirkonnast, kuna sealsed viinamarjad ei ole kasvanud liivases pinnases, vaid eelkõige liivakattega kaitstud savi- ja kohati ka lössipinnasel. Liivakihi paksus on oluline pinnase viljakuse seisukohalt. Õhukese liivakattega kaitstud pinnas on parim põllumajandustaimedele. Viinamarjakasvatamist tasandikul mõjutavad oluliselt lisaks pinnasele ka klimaatilised tegurid. Nende hulgast mõjutavad viinamarju päikesevalguse kestus, õhutemperatuur ning sademete hulk.

Riiklikku tasandit arvestades võib öelda, et nii päikesepaiste kestus kui ka päikesepaiste kiirguse hulk ühes kuus ja ühes aastas on Hajósi-Baja veinipiirkonnas kõige suuremad. Aastas on seal päevavalgust 4406,43 tundi, reaalset päikesepaistet aga 2076 tundi aastas. Mõõdetud ja võimaliku päikesepaiste kestuse vahelise proportsiooni põhjal on kasvuperioodil päevavalgust 55,6%. Ungaris on viinamarjakasvatuspiirkondades päevavalguse koguhulk aastas mitmete aastate keskmise põhjal 1800–2070 tundi. Sellest järeldub, et antud veinipiirkond on päikesepaiste poolest kõige rikkam. Pidades silmas viinamarjataime valgusevajadust, võime tõdeda, et tasandikuline maa sobib lisaks valge veini viinamarjasortide kasvatamiseks suurepäraselt ka punast veini andvate viinamarjasortide kultiveerimiseks.

Teine oluline tegur on temperatuur. Selles veinipiirkonnas on aasta keskmine temperatuur paljude aastate keskmise põhjal 10,5 °C, kasvuperioodi jooksul aga 16,2 °C. Selle põhjal arvestatud kogusoojuse hulk on 3477,7 °C, efektiivse soojuse hulk aga 1337,7 °C. Viinamarjade kasvatamiseks vajalik minimaalse kogusoojuse hulk on 2500 °C, minimaalne efektiivse soojuse hulk 1000 °C, aasta keskmine temperatuur aga 9–21 °C. Selles veinipiirkonnas on aastane sademete hulk paljude aastate keskmise põhjal 599 mm, kasvuperioodil sajab viinamarjadele 396 mm sademeid. Kõige sademerohkemad kuud on mai 66 mm-ga, mis sajab maha 15,1 päeva jooksul, ning juuni 65 mm-ga. Nende kahe kuu jooksul sajab alla 21,7% aasta sademete hulgast. Võttes arvesse sademete hulka aastas, võime öelda, et tasandikulisel maal on võimalik edukalt viinamarju kasvada, sest viinamarjaistiku veevajadus on keskmine ning see nõuab 500–600 mm sademeid. Need tingimused on seal kindlustatud.

Kasvamispiirkonna ja kliima kõrval mõjutab viinamarjataime positiivselt ka kõrgus merepinnast. Hajósi-Baja veinipiirkond on ümbritsevatest küladest 30–40 meetrit kõrgemal, aga näiteks Baja kõrval asuv Kékhegy ('sinimägi'), on 161 meetrit kõrge. See tuleb selgelt ilmsiks kevadiste külmade ajal, kui lähedalasuv Kiskunsági viinamarjaistandus ära külmub, kuid Baja ja Hajósi piirkonna viinapuud jäävad terveks ja veatuks.

Kõige selle tõttu on Hajós-Baja veinipiirkond teenitult tuntud sametiste, pehmete ja täidlaste punaste ja valgete veinide poolest.