Haida

See artikkel räägib Venemaa külast; Põhja-Ameerika rahva kohta vaata artiklit haidad; perekonnanime kohta vaata artiklit Haidak (perekonnanimi)

---

Haida
vene Хайдак
Elanikke	192 (2010)
Koordinaadid	55° 28′ N, 94° 5′ E

Haidak, setupäraselt Haida, on Krasnojarski krais Partizanski rajoonis asuv setu küla.

Üldkirjeldus

Haida küla on kolmekilomeetrine ridaküla, mis asub Sajaanide eelmäestikus, Krasnojarskist 150 kilomeetrit idas. Külatee keskpaigas on külaklubi ja setu muuseumitare. Klubi on ehitatud kunagise kiriku kohale, mis suleti 1930. aastatel, oli seejärel aastakümneid kasutusel viljahoidlana ning lõpuks 1970. aastatel lammutati.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Siberi setud

1893–1914 rändas Setumaalt Siberisse tuhandeid vabatahtlike ümberasujaid, kes lootsid seal maad saada. Väljarändajate täpset arvu pole teada, aga 1920. aastal elas Krasnojarski ümbruskonnas 9300 eestlast, kellest 5000 pidasid end setuks. Mõnekümne aasta jooksul asustasid setud Siberis Setumaast kordades suurema maa-ala. Nende keskuseks sai Haida küla, mida isekeskis kutsuti Siberi Setomaa pealinnaks. Kuigi setud ja eestlased elasid Haida ümbruses kõrvuti, omavahel esimese põlvkonna väljarändajad ei abiellunud. Eestlaste suhteliselt vähese arvu tõttu muutusid segaabielud hiljem siiski tavaliseks. Venelastele eelistasid nii setud kui eestlased pigem omavahel paari heita.

Aastate 1937–1938 massirepressioonide käigus arreteeritud meestest jäid ellu vaid üksikud. Teine maailmasõda ja järgnevad aastad mõjusid külaelule laastavalt. 1960ndatel küla kosus veidi, kui kohalik sovhoos sai jalad alla. 1990ndatel alanud sotsiaalmajanduslike muutuste käigus on allakäik jätkunud, seda peamiselt noorte lahkumise tõttu linna.

Rahvastik

2010. aasta seisuga on Haida külla sisse kirjutatud 192 inimest, ehkki tegelikke püsielanikke on mõnikümmend vähem. Umbes 80% elanikest peab ennast setuks. Setu keelt valdab vaid vanem põlvkond, kes omavahelises suhtluses eelistavad seda vene keelele. Nooremate kui neljakümneliste seas setu keele oskajaid enam ei ole. Eesti kirjakeelt ei osata. Viimase saja aasta jooksul on kohalikku keelde laenatud palju uusi sõnu vene keelest, millega tähistatakse peale 19. sajandit kasutusele tulnud mõisteid.

Haridus ja kultuur

Suurem osa külaelanikest on naispensionärid. Noori ja lapsi on vähe, mistõttu külakooli ähvardab õpilaste arvu vähenemise tõttu sulgemine. 2007. aastal õppis koolis 27 enamasti setu päritolu last, keda õpetas 8 õpetajat. Kool asub kolmes tares, millest ühes asub muuseum ja mõned klassiruumid, teises klassiruumid ja kolmandas, veidi sügavamaks kaevatus, võimla. 2001. aastal asutatud muuseumi on kogutud riideid, vanu tarbeesemeid ja fotosid. Muuseumi kogud pole eriti suured, sest 1990-ndatel Eesti Rahva Muuseumi korraldatud ekspeditsioonide käigus viidi enamik Siberi setudel säilinud vanavara Eestisse. 2005. aastal asutati Haida laste folklooriansambel Kullõrkukk (Куллэрь Кук).

Vaata ka

• Semmeni Olli