Hagenbach-Bischoffi meetod

Allikas: Vikipeedia

Hagenbach-Bischoffi meetod on üks D'Hondti meetodi variante esinduskogu mandaatide jagamiseks. Erinevus võrreldes algupärase D'Hondti meetodiga seisneb selles, et põhiosa mandaatidest jagatakse Hagenbach-Bischoffi kvoodi alusel. Meetod on nime saanud Šveitsi füüsiku Eduard Hagenbach-Bischoffi (18331910) järgi.

Mandaatide jagamine Hagenbach-Bischoffi kvoodi alusel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kvoodi arvutamise valem: Q = \frac{V}{S+1} \,\! , kus

Q – kvoot

V – valimistel antud häälte koguarv

S – mandaatide koguarv

Valemi põhjal arvutatakse kvoot ja ümardatakse see ülespoole täisarvuni. Seejärel jagatakse iga nimekirja saadud häälte arv kvoodiga. Tulemuseks saadakse igale nimekirjale eraldatavate mandaatide arv.

Näide:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mandaatide arv: 11

Häälte koguarv: 8737

Hagenbach-Bischoffi kvoot: 8737/12 = 728

Nimekiri Hääli Kvoote Mandaate
A 5991 8,23 8
B 909 1,25 1
C 1235 1,70 1
D 510 0,70 0
E 41 0,06 0
F 51 0,07 0

Mandaatide jagamine võrdlusarvude alusel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülejäänud mandaadid jagatakse D'Hondti meetodi abil, jagades iga nimekirja poolt antud häälte arvu arvuga, mis on ühe võrra suurem sellele nimekirjale juba lihtkvoodi alusel määratud mandaatide arvust.

Näide:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimekiri Võrdlusarv
A 665,67
B 454,5
C 617,5
D 510
E 41
F 51

Viimase mandaadi saab nimekiri A, kellel on kõige suurem võrdlusarv.