Hagenbach-Bischoffi meetod

Hagenbach-Bischoffi meetod on üks D'Hondti meetodi variante esinduskogu mandaatide jagamiseks. Erinevus võrreldes algupärase D'Hondti meetodiga seisneb selles, et põhiosa mandaatidest jagatakse Hagenbach-Bischoffi kvoodi alusel. Meetod on nime saanud Šveitsi füüsiku Eduard Hagenbach-Bischoffi (1833–1910) järgi.

Mandaatide jagamine Hagenbach-Bischoffi kvoodi alusel

Kvoodi arvutamise valem: $Q = \frac{V}{S+1} \,\!$, kus

Q – kvoot

V – valimistel antud häälte koguarv

S – mandaatide koguarv

Valemi põhjal arvutatakse kvoot ja ümardatakse see ülespoole täisarvuni. Seejärel jagatakse iga nimekirja saadud häälte arv kvoodiga. Tulemuseks saadakse igale nimekirjale eraldatavate mandaatide arv.

Näide:

Mandaatide arv: 11

Häälte koguarv: 8737

Hagenbach-Bischoffi kvoot: 8737/12 = 728

Nimekiri	Hääli	Kvoote	Mandaate
A	5991	8,23	8
B	909	1,25	1
C	1235	1,70	1
D	510	0,70	0
E	41	0,06	0
F	51	0,07	0

Mandaatide jagamine võrdlusarvude alusel

Ülejäänud mandaadid jagatakse D'Hondti meetodi abil, jagades iga nimekirja poolt antud häälte arvu arvuga, mis on ühe võrra suurem sellele nimekirjale juba lihtkvoodi alusel määratud mandaatide arvust.

Näide:

Nimekiri	Võrdlusarv
A	665,67
B	454,5
C	617,5
D	510
E	41
F	51

Viimase mandaadi saab nimekiri A, kellel on kõige suurem võrdlusarv.