Hüpomaania

Allikas: Vikipeedia

Hüpomaania on mõõdukas meeleolu kõrgenemine. Võrreldes maaniaga, on hüpomaniakaalses meeleolus viibival inimesel säilinud üsna hästi kontroll oma tegevuse üle. Seetõttu on hüpomaniakaalse meeleolu liigitamine haiguslike seisundite hulka diskuteeritav.

Hüpomaniakaalse meeleolu diagnostiline tähendus ilma muude sümptomite esinemiseta või anamnestiliste andmete olemasoluta on väike, kuna esineb teatav hulk inimesi, kellel on isiku omapärana rõõmsameelsus ja energilisus.

Püsivalt esineb kerge meeleolu kõrgenemine, energia ja aktiivsuse tõus ja tavaliselt ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise töövõime kõrgenemise tunne. Sageli esineb ka kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familiaarsus, seksuaalsuse tõus ja unevajaduse vähenemine, kuid mitte sellisel määral, et see põhjustaks erilisi häireid töös või sotsiaalsetes suhetes. Mõnikord ilmneb tavalise eufoorilise seltskondlikkuse asemel ärrituvus, upsakus ja mühaklik käitumine. Kontsentratsioon ja tähelepanu, samuti püsiva töötamise või lõõgastumise võime võivad nõrgeneda, kuid see ei pruugi ära hoida huvi tekkimist täiesti uute riskantsete ettevõtmiste või tegevusalade vastu, ka võib ette tulla kergemeelset raha kulutamist.

Psühhiaatrias on hüpomaniakaalne meeleolu iseloomulik bipolaarsele häirele haiguse ägenemisel (meeleolu suundumisel maania suunas) või taandumisel (tervisliku seisundi paranemisel enne meeleolu jõudmist inimesele omase meeleoluni).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]