Hüpertermia

Allikas: Vikipeedia

Hüpertermia ehk liigsoojus ehk ülekuumenemus (ladina hyperthermia) on organismi seisund, mil termoregulatsiooni mehhanismid ei tööta kaasa ja kehatemperatuur tõuseb normaalsest kehatemperatuurist kõrgemale harilikult välise soojusallika või ka ravimite toimel.[1]

Looduses elavatel organismidel põhjustab hüpertermiat enamasti päikesekiirgus.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude kehatemperatuur looduses on kõikuv ning sõltub nii aastaajast kui ka sünnipaiga kliimast. Maod reguleerivad seda iseseisvalt - kord päiksevanne võttes ja vajadusel pesapaikadesse liikudes.

Nii kõigub ka hariliku rästiku kehatemperatuur looduses vahemikus 9–31 °C. Optimaalne kehatemperatuur on isastel ligi 25 °C, tiinetel emastel 28 °C. Rästikute jaoks surmav kehatemperatuur on 37 °C, mis toob kaasa ülekuumenemuse.

Loomaaedades ja maokasvandustes ning koduloomadena peetavatel madudel tuleb keskkonna ja kehatemperatuuri pidevalt jälgida, et maokeha ei kuumeneks üle.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülekuumenemust võivad põhjustada ka mitmed psühhotroopsed retseptiravimid nagu selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, monoamiini oksüdaasi inhibiitorid ja mõned antidepressandid, ka mitmed ravimid mida kasutatakse üldnarkoosiks (maliigne hüpetermia). Hüpertermilise seisundi indutseerimist kasutatakse ka pahaloomuliste kasvajate ravis (kiiritusonkoloogia)

Inimestel loetakse ülekuumenemust erakorraliseks sündmuseks, mis vajab kiiret esmaabi, vältimaks kahjustusi ning surma.


Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Hyperthermia seisuga 15.01.2014.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 279:2004.