Hüpernatreemia

Allikas: Vikipeedia

Hüpernatreemia on organismi patoloogiline seisund, mille korral on Na+-ioonide kontsentratsioon kehavedelikes on võrreldes veesisaldusega liiga suur. Hüpernatreemia on tingitud neerude kontsentratsioonivõime häirumisest. Selle haigusega kaasnevad peapööritus, kooma, hallutsinatsioonid ja nõrkushood.


Etioloogia ja patogenees[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hüpernatreemia võib olla tingitud mitmetest faktoritest (vee ebapiisav tarbimine, liigne vee kadu ja Na+ kuhjumine organismis).

1.Ebapiisav vee tarbimine

Ebapiisava vee tarbimise põhjused võib jaotada järgmiselt:

    • teadvushäiretega kaasnev ebaadekvaatne veetarbimine
    • komatoossne seisund, mille korral janu ei tunta
    • neelamishäired
    • janu reguleerivate osmoretseptorite kaotus


2.Liigne vee kadu

Veekadu võib olla ekstrarenaalne ja renaalne. Ekstrarenaalseid veekadusid esilekutsuvad faktorid on:

    • palavik – kõrge kehatemperatuuriga kaasneb higistamine, mis viib organismist vee välja. Kui haige sel ajal piisavalt vedelikku ei tarbi, on suur oht hüpernatreemia kujunemiseks
    • põletused
    • vesine diarröa – kõhulahtisuse korral eemaldatakse samuti suur hulk vedelikku ning vee mittetarbimise korral võib Na+ kontsentratsioon muutuda liiga kõrgeks


Renaalsed veekaod jaotatakse omakorda kaheks:

    • diabetes insipidus, mille korral eritub suur hulk uriini ADH (antidiureetilise hormooni) puuduse või toime defekti tagajärjel ja
    • osmootne diurees.


Diabetes insipidus´el´ eksisteerib 2 erinevat vormi:

    • Neurogeense diabetes insipidus´e korral on hüpernatreemia põhjustatud neurosekretoorsete neuronite defektist või nende vähesest hulgast. Need võivad olla esile kutsutud peatraumade, infektsioonide ja ajukasvajate poolt. Neil patsientidel teatav ADH sekretsioonivõime säilub, kuid uriini kontsentreerimiseks pole nad siiski võimelised. Ööpäeva jooksul võib eralduva uriini hulk kõikuda suhteliselt suurtes piirides. Tavalisel jääb see vahemikku 4 – 6 l, kuid pole harvad ka juhud, kui uriini hulk ulatub kuni 36 liitrini päevas.
    • Nefrogeenne diabetes insipidus on kas kaasasündinud või omandatud. Kaasasündinud vormi korral esinevad defektid ADH V2 – retseptorit kodeerivas geenis või autosomaalse akvaporiin-2 geeni mõlemas alleelis. ADH tähtsus seisneb selles, et ta takistab vedeliku liigset eraldumist urogenitaaltrakti kaudu, akvaporiin – 2 aga moodustab kanaleid neeru medullaarses kogumistorus ja kui nende arv pole piisav, on takistatud ka vedeliku tagasiimendumine.

Omandatud nefrogeense diabetes insipidus´e tekketeguriteks on kroonilise neeruhaiguse olemasolu ning samuti ka liitiumi tarvitamine (liitium takistab ADH toimet).

3. Kolmas võimalus hüpernatreemia kujunemiseks on Na+ kuhjumine organismis. Selle kutsuvad esile:

    • liigne soola hulk toidumenüüs
    • merevees uppumine