Hüljatud (muusikal)

Allikas: Vikipeedia


"Hüljatud" (pr Les Misérables) on prantsuse autorite Claude-Michel Schönbergi ja Alain Boublili muusikal, mis põhineb Victor Hugo samanimelisel romaanil. Maailmaesietendus oli 1985. aastal Londonis; Broadwayle jõudis muusikal 1987.

"Hüljatud" on üks kõigi aegade edukamaid muusikale, mis püsis Broadwayl katkematult 16 aastat ning pärast väikest pausi veel ligi 2 aastat. Londonis käib muusikal lavateed tänaseni, olles seega kõige kauem Londoni laval järjepanu mängitud suurmuusikal. "Hüljatud" on võitnud mitmeid olulisi teatriauhindu, teiste seas parima muusikali Tony auhinna ja Grammy.

"Hüljatutes" on aegade jooksul üles astunud maailmakuulsad lavatähed nagu näiteks Ricky Martin (Marius), Lea Salonga (Eponine, Fantine), Frances Ruffelle (Eponine), Patti LuPonne (Fantine), Colm Wilkinson (Jean Valjean) ja Michael Ball (Marius).

2012. aastal esilinastus "Hüljatute" muusikal kinolinal. Režissöör Toma Hooperi filmis olid peaosades Hugh Jackman, Anne Hathaway, Russell Crowe, Helena Bonham Carter jt. Film kandideeris 8 Oscarile, millest võitis 3: parima nais-kõrvalosa (Anne Hathaway), helikujunduse ning kostüümi- ja soengukunstniku töö eest.

Teose ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Hüljatud" Broadhursti teatirs New Yorgis. 2007.

Autorid hakkasid suurteost kavandama 1970. aastate lõpus, inspireerituna muusikalist "Oliver!", mis tugines samuti kirjandusklassika suurteosele. Pariisis esitleti muusikali plaati ja esimest lavaversiooni 1980. aastal, lavastust mängiti 3 kuud ning heliplaadile sai osaks suur läbimüük. "Hüljatute" esialgne prantsuskeelne lavaversioon oli üle 4 tunni pikk ning partituur erines tunduvalt sellest, millisena tuntakse "Hüljatuid" tänapäeval. Erinevusi oli ka süžees: laval oli mitmeid romaaniski ette tulevaid karaktereid, kes hilisemast muusikali Londoni West Endi ja Broadway versioonist eemaldati ning laval enam ei figureeri (näiteks Eponine`i õde Azelma jm). Teost muudeti briti teatriprodutsendi Cameron Mackintoshi tellimusel ning tänu Mackintoshile toodi "Hüljatud" Londoni lavale, kust see kiiresti üle maailma levis (Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Norra, Kanada, Iisrael jne). Esimesed arvustused muusikali Londoni esietenduse järel olid kõike muud kui kiitvad, hoolimata sellest esitati piletitele rekordilisi tellimusi. Londonis on "Hüljatud" konkurentsitult kõige kauem järjepanu mängitud muusikal (alates 1985) ning Broadwayl hoiab lavastus 6680 mängukorraga (1987–2003 ning 2006–2008) enimmängitud muusikalide edetabelis kolmandat kohta. Muusikali "Hüljatud" filmiversioon esilinastus 2012. aasta detsembris ning peaosades on teiste seas Hugh Jackman (Jean Valjean), Russell Crowe (Javiert) ja Anne Hathaway (Fantine). Filmi saatis kõikjal maailmas suur menu.

Tegevustik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna tegemist on Victor Hugo eepilise suurteose lavaversiooniga, saab muusikal olla vaid lühikokkuvõte paarikümmet aastat läbivast sündmustikust.

Lugu algab endise sunnitöölise Jean Valjeani vabanemisega 19-aastaselt sunnitöölt, kuhu ta on sattunud vaesusest tingitud pisivarguse tõttu – ta oli varastanud oma nälgivale lähisugulasele leivakääru. Valjean rikub sunnitöölt vabanedes seadust, muutes oma vangistuses saadud identiteeti ning tõuseb ühe linna linnapeaks. Endist vangi aga jälitab hasartne politseiinpektor Javiert, kelle kinnisidee on Valjean seaduse rikkumise eest uuesti sunnitööle saata, kuna tema arvates ei muutu paadunud kurjategijad kunagi.

Valjean, olles linnapea, aitab kohalikus klaasivabrikus vallaslapse ilmsikstuleku tõttu töö kaotanud naist Fantine`i. Ta on oma tütre Cosette`i andnud kasvatada naaberlinna jõhkratele kõrtsipidajatele Thenardier`dele. Fantine satub vallandamise järel tänavale, müüb oma vääriseseme, juuksed, langeb prostituudiks ning sureb tuberkuloosi. Valjean täidab Fantine`ile surivoodil antud lubadust ning ostab väikse Cosette`i kõrtsmikelt vabaks.

Aastad mööduvad. Valjean elab madalat profiili hoides Cosette`iga Pariisis. Cosette`i ning tudeng Mariuse vahel tärkab salaarmastus; Marius aga on osaline tudengirahutuste organiseerimises. Noored vannuvad teineteisele igavest armastust, kui pärast Javieri järjekordset ilmumist otsustab Jean Valjean koos Cosette`iga põgeneda Inglismaale. Saades aimu Cosette`i tunnetest Mariuse vastu, jätab vana mees plaani katki ja suundub ka ise barrikaadidele, et kasvõi oma elu hinnaga noormehe järele valvata.

Mariusesse on omakorda kiindunud Cosette`i lapsepõlvekaaslane, tänavale sattunud kõrtsmike lihane tütar Eponine. Tüdruk surub oma tunded Mariuse vastu maha, aitab noored armunud kokku viia ning hukkub esimesena barrikaadidel.

Tänavavõitluses jätavad lõpuks elu kõik tudengid peale Mariuse, kelle päästab Jean Valjean. Sattudes kloaagi kaudu põgenedes silmitsi Javieriga, laseb politseiinspektor Valjeanil minna, kuid ei suuda samas enesele andestada seaduse rikkumist ning uputab end Seine`i jõkke.

Cosette ja Marius abielluvad ning Jean Valjean sureb. Tema hinge võtavad teispoolsuses vastu kõik märtrisurma läinud kangelased – Fantine, Eponine ja barrikaadidel oma ideaalide eest võidelnud üliõpilased.

Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis lavastati "Hüljatud" Tallinna Linnahallis 2001. aasta novembris, lavastaja Georg Malvius, kunstnik Ellen Cairns, dirigent Erki Pehk. Osatäitjad valiti läbi tiheda konkursi ligi aasta enne esietendust. Värvikas kõrvalosas, Madam Thenardier'na esialgu välja kuulutatud Anu Lamp siiski ei osalenud ning tema asemel oli laval Anne Reemann. Dublandita jäid peaosalised Jassi Zahharov, Sepo Seeman ning Kare Kauks, kelle dublant Evelin Samuel loobus muusikalis osalemisest. Mistahes probleemi puhuks oli Fantine`i roll ette valmistatud siiski ka Hanna-Liina Võsal.

Osatäitjad:

Nii publik kui ka kriitikud võtsid lavastuse vastu soojalt, kiideti nii peaosalisi kui ka lavastaja selget tõlgendust. "Hüljatuid" käis vaatamas umbes 50 000 inimest. Ele Millistfer seati üles Eesti teatri aastaauhinnale muusikalavastuste kategoorias, ent ei võitnud. Teatripreemiale nomineeriti ka muusikali eestikeelne tõlge.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]