Hüdroajam

Allikas: Vikipeedia

Hüdroajam ehk hüdrauliline ajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik (pneumoajamis on töötavaks kehaks gaas, tavaliselt õhk).

Hüdroajamit kasutatakse tänapäeva tehnikas seoses automatiseerimisega üha laiemalt.

Hüdroajam võib töötada nii iseseisva ajamina kui ka automaatjuhtimisega seadme osana. Sama ülesannet täidab hüdroajam mehhatroonilistes süsteemides.

Hüdroajami eelised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hüdroajami puudused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hüdroajam muundab energiat mitu korda ühest liigist teise. Etapid on järgmised;

Iga energiamuutusega kaasneb energia kadu, mis sõltub vastava lüli kasutegurist. Lisaks esinevad hüdrosüsteemis veel kaod süsteemi elementides (kohalikud takistused) ning torustikus (hõõrde- ja lekkekaod). Hüdroajamilt saadav väljundvõimsus moodustab 70...75% sisendvõimsusest. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada kaheks:

Hüdroajami kogu kasutegur ηh on nimetatud kasutegurite korrutis: ηh = ηm × ηv.

Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadavat jõudu. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. Seega on hüdroajamilt saadav võimsus arvutatav:

Ph = P1 × ηem × ηh (kW), kus

Hüdroajami elemendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hüdroajamis kannab energiat vedelik. Ajami lõpplülis muutub vedeliku hüdrauliline energia mehaaniliseks energiaks. Selleks, et ajam normaalselt toimiks, on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta ja sujuva töö. Hüdroajami elementide graafiliseks kujutamiseks kasutatavad tingmärgid vastavad standardile ISO 1219.

Hüdroajami elemendid võib jagada:

  • paak töövedeliku jaoks;
  • pump koos pumba ajamiga;
  • Süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp);
  • reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks (drossel, rõhu regulaator);
  • juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur);
  • hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks;
  • süsteemi abiseadmed (filter, torustik)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]