Hõimupäevad

Hõimupäevad on soome-ugri rahvaid, keeli ja kultuuri tutvustav avalikkusele suunatud üritustesari, mida Eestis on korraldatud 1928. aastast ja mille eestvedaja on Fenno-Ugria Asutus. Hõimupäevade tähistamisel osaleb soome-ugri rahvaste kultuuritegelasi, poliitikuid, teadlasi ja muusikuid Venemaalt, Ungarist, Soomest jm. Oluline roll on Eestis elavatel soome-ugri rahvastel ning nende loodud seltsidel ja folklooriansamblitel.

Oktoobrikuu kolmandal nädalal kulmineeruv üritustesari sisaldab soome-ugri rahvaid tutvustavaid kontserte, näitusi, filmiõhtuid ja muid kultuuriüritusi. Igal aastal toimub ka hõimupäevade konverents. Fenno-Ugria kõrval sisustavad kultuuriprogrammi muudki kultuuriorganisatsioonid ja -seltsid. Osa üritusi toimub maakondades ja on suunatud koolinoortele.

1931. aastal võttis Helsingis toimunud neljas soome-ugri kultuurikongress vastu otsuse hakata tähistama hõimupäeva tähtpäevana oktoobri kolmandal nädalavahetusel. 1930. aastatel tähistati Eestis hõimupäeva laialt koolides ja valdades. Nõukogude ajal hõimupäevade traditsioon katkes, kuid 1988. aastal see taastati.

1990. aastal kasvas üheõhtustest üritustest välja nädalapikkune sari, mis sai nimeks hõimupäevad.

Sügiseste hõimupäevade pidamine on saanud traditsiooniks ka Venemaa soome-ugri aladel. 1931. aasta otsust kinnitas 2000. aastal Helsingis toimunud soome-ugri rahvaste III maailmakongressi otsus. 2011. aastal kuulutas Riigikogu oktoobri kolmandal laupäeval tähistatava hõimupäeva riiklikuks tähtpäevaks.

Välislingid

• Hõimupäevade ajalugu ja eesmärk MTÜ Fenno-Ugria Asutuse koduleht
• Hõimupäevad Jupiteris: dokumentaalfilmid, tele- ja raadiosaated ERRi voogedastuskeskkond Jupiter
• Hõimupäevad 2021 MTÜ Fenno-Ugria Asutuse koduleht
• Hõimupäevad 2020 MTÜ Fenno-Ugria Asutuse koduleht
• Hõimupäev sai riiklikuks tähtpäevaks Postimees 17. veebruar 2011