Hérault' departemang
| Hérault' departemang |
| 34 |
|
|
| [ er'oo ] |
| prantsuse Département de l'Hérault |
| oksitaani Departament d'Erau |
|
|
 Hérault' vapp |
|
|
| Pindala: 6 224 km² |
| Elanikke: 1 044 558 (2010) |
| Keskus: Montpellier |
| Kantoneid: 49 |
| Valdu: 343 |
|
|
 |
Hérault [er'oo] (prantsuse hääldus: eʁo; oksitaani keeles Erau) on departemang Lõuna-Prantsusmaal. Piirneb: põhjast Aveyroni departemanguga, kirdest ka idast Gard'i departemanguga, lõunast Vahemerega, edelast Aude'i departemanguga ning läänest Tarni departemanguga.
Ta on saanud oma nime Hérault' jõe järgi.
Sisukord |
Loodus [muuda]
Departemang jaguneb looduslik-geograafiliselt kaheks. Tasane rannikumadalik, mis on 10-30 kilomeetri laiune ja mägede ning platoode ala.
Tasandikud [muuda]
Tema lõunapoolne rannikuala on tasane ja selles asuvad mitmed järved. Tähtsamad neist on Or'i järv, Méjean'i järv, Arnel'i järv ning Thau bassein (Bassin de Thau). Kogu see tasane rannikuala on märgitud kahe mäetipuga, mis annavad tasasele pinnale omapärase vaatepildi. Esimene neist on 113 meetri kõrgune Saint-Loup'i mägi (eesti keelde tõlgituna Püha Hundi mägi) Agde linna lähedal ja teine lubjakivine 176 meetri kõrgune mägi Saint Clair. Viimase ümber asub Sète linn. Mõlemad mäed on vulkaanilist päritolu.
Kõrgreljeefid [muuda]
See ala omakorda jaguneb kaheks: mägede ja platoode alaks. Neist esimene on departemangu kõige kõrgeim ala. Sealsed mäetipud ulatuvad kuni 1124 meetri kõrguseni. Seda Cambon'i ja Salvergues'i valdades. Platoode ala on peamiselt lubjakivi pinnasega. Selles eristatakse selgelt Larzaci nõo lõunaserva, mis asub departemangu põhjaosas.
Kliima [muuda]
Kuna departemang on merega piiratud, siis seal asuv kliima on selgelt vahemereline, kuid väga ebaregulaarne. Seda eriti sademete suhtes. Kuid üldiselt võib märkida, et sademed on vähesed suvel ja talvel, kuid tihedamad kevadeti. Samuti on sademete hulk suurem mägisematel aladel. Vahemereline kliima taandub loodesuunas, kuna sealt väljub departemangu ainus jõgi, mis voolab Atlandi ookeani suunal ja seega toob kaasa kliimaerinevusi. Selleks jõeks on Agout. Suvekuudel võib esineda perioode, kus vihma ei esine mitu kuud järjest.
Veestik [muuda]
Välja arvatud Agout, suububad kõik teised departemangu jõed Vahemerre. Tema kaks tähtsamat jõge on Hérault' jõgi ja Orb'i jõgi. Esimene kulgeb põhjast lõunasse Ganges'i linnast Agde'i linna, kus seejärel suubub Vahemerre. Tema tähtsamad lisajõed on: Vis, Lergue, Boyne, Payne ja Thongue. Teine jõgi, Orb, saab alguse samast departemangust, Escandorgue platoo põhjaosast. Tema tähtsamad lisajõed on Mare, Jaur ja Vernazobre jõed. Samuti suubub viimane Vahemerre. Kaks teist tähtsamat jõge on departemangu piirijõed. Esimene neist on Le Vidourle, mis kulgeb idasuunas Gard'i departemangu piiril. Teine on l'Aude lõuna-edela piiril samanimelise Aude'i departemanguga. Departemangu jõgede eripära seisneb selles, et ainult peamiste jõgede sängis leiab kesk-suvise kuumusega voolavat pinnavett. Näideteks jõgedest, mille sängid on suveti kuivad on Libron ja Lez. Viimane voolab läbi departemangu halduskeskuse Montpellieri.
Transport [muuda]
Täpsemalt artiklist Hérault' departemangu transport
Departemangus on esindatud kõik transpordi liigid. Bussiliinid linnasiseselt, departemangusiseselt, regioonide vaheliselt ja ka rahvusvaheliselt. Raudtee liikluses on kasutusel reisijate vedu Hispaania, Lyon-Pariisi ja Clermont-Ferrandi suundadel. Samades suundades on ka kasutusel kaubavedu. Seal asub ka neli tsiviillennuvälja. Tema tähtsaimaks sadamalinnaks on Sète linn. Sealt toimub ka regulaarne reisiliiklus Marokosse ja ka Kariibi merele. Lisaks on asuvad rannikulinnades jahisadamad, mis on Vahemere turisminduse üheks aluseks.
Departemang jaguneb poliitiliselt:
| Alamdepartemang | Rahvaarv (2010) |
Pindala (km²) |
Kantoneid | Valdu |
|---|---|---|---|---|
| Béziers | 296 898 | 2 987 | 19 | 152 |
| Lodève | 89 265 | 1 819,58 | 8 | 98 |
| Montpellier | 658 385 | 1 294,64 | 22 | 93 |
Hérault' departemangu haldusüksuste loend
Allikad [muuda]
- Étude d'Aménagement Rural du Département de l'Hérault, Ministère de l'Agriculture, France - Looduse ja kliima kohta
Välislingid [muuda]
Hérault' departemang – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- The Hérault Tourist Board (inglise keeles)
- Canal du Midi (inglise keeles)
- Saint-Loupi mäest (inglise keeles)
- Official tourist office website for Béziers (inglise keeles)
Ain · Aisne · Allier · Alpes-de-Haute-Provence · Alpes-Maritimes · Ardèche · Ardennes · Ariège · Aube · Aude · Aveyron · Bas-Rhin · Belfort · Bouches-du-Rhône · Calvados · Cantal · Charente · Charente-Maritime · Cher · Corrèze · Corse-du-Sud · Côte-d'Or · Côtes-d'Armor · Creuse · Deux-Sèvres · Dordogne · Doubs · Drôme · Essonne · Eure · Eure-et-Loir · Finistère · Gard · Gers · Gironde · Guadeloupe · Haut-Rhin · Haute-Corse · Haute-Garonne · Haute-Loire · Haute-Marne · Haute-Saône · Haute-Savoie · Haute-Vienne · Hautes-Alpes · Hautes-Pyrénées · Hauts-de-Seine · Hérault · Ille-et-Vilaine · Indre · Indre-et-Loire · Isère · Jura · Landes · Loir-et-Cher · Loire · Loire-Atlantique · Loiret · Lot · Lot-et-Garonne · Lozère · Maine-et-Loire · Manche · Marne · Martinique · Mayenne · Meurthe-et-Moselle · Meuse · Morbihan · Moselle · Nièvre · Nord · Oise · Orne · Pariis · Pas-de-Calais · Prantsuse Guajaana · Puy-de-Dôme · Pyrénées-Atlantiques · Pyrénées-Orientales · Réunion · Rhône · Saône-et-Loire · Sarthe · Savoia · Seine-Maritime · Seine-et-Marne · Seine-Saint-Denis · Somme · Tarn · Tarn-et-Garonne · Val-d'Oise · Val-de-Marne · Var · Vaucluse · Vendée · Vienne · Vosges · Yonne · Yvelines
