Hämarik

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ööpäeva osast teaduslikus käsituses; rahvakeeles mõeldakse hämariku all peamiselt eha; Mare Mikofi skulptuuri kohta vaata artiklit Hämarik (skulptuur); endise ajakirja kohta vaata artiklit Agu (ajakiri)

Hämarik ehk agu[1][2] on vähese päikesevalgusega ööpäeva osa, millal päike on hommikul või õhtul allpool silmapiiri, ning ka atmosfääri valgusnähtused (aovalgus) sel ajal.[3]

Eristatakse kaht hämarikku: koit on hommikul enne päikesetõusu ning eha on õhtul pärast päikeseloojangut.

Rahvusvaheliselt tuntakse kolme hämarikku:

  • tsiviilhämarik on kui päike on 0 kuni 6 kraadi allpool silmapiiri
  • nautiline hämarik on kui päike on 7 kuni 12 kraadi allpool silmapiiri
  • astronoomiline hämarik on kui päike on 13 kuni 18 kraadi allpool silmapiiri.

Kui päike on allpool silmapiiri rohkem kui 18 kraadi, siis on öö ehk pimedus.

Suurtel geograafilistel laiustel ei lange päike suvel kordagi päevas, isegi mitte öösiti silmapiirist väga palju allapoole. Suvel valitseb Eestiski öö otsa hämarik. Niisuguseid öid nimetatakse valgeteks öödeks.

Lisaks Maale eksisteerib hämarik teistelgi planeetidel ja muudelgi taevakehadel, sealhulgas nendel, mis asuvad väljaspool Päikesesüsteemi.

Marsil kestab hämarik kauem kui Maal: kuni paar tundi enne päikesetõusu ja pärast päikeseloojangut. Selle põhjuseks on asjaolu, et kõrgel atmosfääris olev tolm peegeldab valgust planeedi ööpoolele. Midagi sarnast on näha Maal pärast suuri vulkaanipurskeid, kui õhus on samuti palju tolmu ja vulkaanilist tuhka.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Wiedemann, F. J. 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. 4. trükk. Tallinn: Valgus, lk. 7
  2. Graf, A. E.; Aavik, J. 1937. Eesti-saksa sõnaraamat. Tartu: Kool, lk. 4
  3. ENE 3: 92.